Proovisõit: Dodge Journey

Foto: Autonet.ee

Dodge Journey´st rääkides meenub esimese asjana pressiteates selle kohta kasutatud sõna mahtur, mille all mõeldi maasturi ja mahtuniversaali omaduste ühendamist. Kuigi varem pole sellist terminit kasutatud, pole antud juhul sugugi mööda pandud - Dodge Journey on vaieldamatult suur auto, kirjutab

Autonet.ee

.

Kui rääkida USA-s toodetud sõidukitest, siis põhiliselt võiks neid iseloomustada kolme omadusega: suurus, võimsus ning kütusekulu. Just viimase tõttu näevad sealsed suured autotootjad ilmselt ka näguripäevi, kuna hiljuti väga kõrgeks kerkinud naftahinnad panid tarbijad keskmiselt oluliselt väiksema kuluga Jaapani autode poole vaatama. Lõpuks selga lajatanud finantskriis kaotas huvi autode vastu sootuks.

Dodge Journey pole ülalmainitud kolmest parameetrist lähtuvalt sugugi tüüpiline «ameeriklane». Meenub kunagi ühe tuttava arhitekti öeldu, et õige maja on nagu naise king - väljast väike, seest suur. Just nii oleks ka Journey´t kõige õigem iseloomustada - väljast pole just kõige kobakam, enamik teistest crossoveritest tunduvad olevat kas sama suured või isegi suuremad. Õige pildi saab alles autosse sisenedes: ruumi on palju ja jääb isegi üle.

Juhil ja kõrvalistujal pole mugava sõiduasendi leidmisega mingeid probleeme: kui istmed taha välja lasta, siis lühematel inimestel käed roolini kindlasti ei ulatu. Ka teises reas ei tohiks selles valdkonnas kaebusi olla.

Lisavarustuses olev kolmas rida on aga nagu ikka mõeldud kas lastele või siis väga väikest kasvu inimestele. Pagasi äramahutamiseks on samuti kõik võimalused loodud. Tehnilistes andmetes öeldakse sealseks mahuks 758 liitrit. Seega lapsevankri ja ohtralt muud nänni võib sinna lahedalt tõsta, maha ei pea midagi jääma.

Võimsusest rääkides tuleb tunnistada, et klassikalise muskleautoga vähemasti Journey puhul tegemist ei ole. Eestis pakutavate bensiini- ja diiselmootorite võimsused jäävad vahemikku 140 kuni 185 hobujõudu, kuid ega see auto pole ka selline, millega tingimata viie minutiga linna ühest otsast teise jõudma peaks.

Siinkohal tuleks kindlasti ära mainida, et Dodge'i mahturi (kasutagem siis seda uudissõna) juhitavus on täiesti korralik. Eriti hästi saab see hakkama konarlike teedega. Kuigi vaid esiveoline masin, on lumes sumpamise võimed täiesti olemas, kinni jäädes suudab tagurpidi hangest välja tulla.

Kütusekulu mainides tuleb samuti rõõmuga nentida erinevust tüüpilisest Ameerika autost. Kuigi proovisõiduauto 7,5 liitrit diislikütust saja kilomeetri kohta pole just hiilgav näitaja, tuleb arvestada auto suurust ja klassi, kuhu see kuulub. Pealegi pole tegu just kõige kergema sõiduvahendiga - Journey tühimass on olenevalt varustusastmest 1 685 kuni 1 915 kilogrammi.

Kuigi Journey istmed pole just kõige mugavamad, ei väsi ka pikemal sõidul lihased ülemäära. Siinkohal on mindud teatavale kompromissile, sest otse nende all asuvad täiendavad panipaigad. Dodge Journey küljeakende joon laskub auto esiosa suunas madalamale, võimaldades nõnda paremat väljavaadet teise istmerea sõitjatele.

Sama eesmärki täidab ka staadioni tüüpi istmepaigutus - tagumiste ridade istmed asuvad esimestest kõrgemal. Et Dodge on Journey't konstrueerides mõelnud peredele, hakkab silma ka prillihoidja ääre külge monteeritud panoraampeegli järgi, mis võimaldab ees istuvatel vanematel saada üsna hea pildi sellest, mis tagumistel istmetel toimub. Väga lihtne ja originaalne lahendus.

Auto tagaistmed on allaklapitavad, nii üheskoos kui 2/3-suhtega. Istmeid saab ka siinidel edasi-tagasi nihutada. Positiivseks lahenduseks on keskkonsooli poolsete esiistmete siinide ja põranda vahele jäetud pilu, mis laseb näiteks taskust kukkunud võtmed otse istme alla libiseda ning pole vaja pikemat orki otsida, et asju istme kõrvalt välja õngitseda.

Ameerika autodele kohaselt on suurt tähelepanu pööratud topsihoidjatele, kõnealuse auto juures on nende sisse tehtud pimedas helendav rant, mis tagab joogipurgi jõudmise täpselt selleks ette nähtud kohta.

Üks asi veel - kindalaeka kohal on väike külmik, või pigem jahutuskamber, kuhu on võimalik lasta jahedamat õhku. Kambri sisse on paigaldatud raam, kuhu mahub neli 0,33-liitrist purki, mille temperatuuri on siis võimalik autos valitsevast oluliselt madalamaks saada. Veel üheks mainimist väärt ekstraks on pimedas eesistujate jalgade valgustus. Kui pedaalide asend pole veel pähe kulunud, siis igati abiks lahendus.

Silberauto pressiteates öeldakse, et Journey mudelivalikusse kuulub baasmudel SE ja rikkalikuma varustusega SXT versioon. Mõlemal mudelil on standardvarustuses pidurdusjõu assistendiga ABS-pidurid, elektrooniline stabiilsusprogramm ESP, veojõukontroll, kohanduvad esiturvapadjad, esirea külgturvapadjad ning kõigi istmeridade turvakardinad. Dodge Journey stiilsesse armatuurlauda saab tellida standardse CD/MP3-mängija asemele DVD-mängija ja navigaatoriga MyGIG multimeediakeskuse.

Esisillaveolise Dodge Journey mootorivalikus on kolm jõuallikat: 2-liitrine diiselmootor (võimsusega 140 hobujõudu), 2,4-liitrine bensiinimootor (170 hobujõudu) ja 2,7-liitrine bensiinimootor (185 hobujõudu).

Esimesena mainitud jõuallikaga oli varustatud ka proovisõiduauto. 140-hobujõulise mootori pöördemoment ulatub 310 Nm-ni ning tagab täiesti korralikud dünaamilised omadused. Möödasõitudega maanteel igatahes probleeme ei tekkinud.

Diiselmootoritega mudelite valikus on 6-käigulised automaat- ja manuaalkastid. Bensiinimootoritega autod on olenevalt mootoriversioonist varustatud kas 5-käigulise manuaalkasti või 4- või 6-käigulise automaatkastiga. SE-versioonil on 16-tollised veljed, SXT-l aga 17-tollised. Lisavarustusena pakutakse Journey´le koguni 19-tolliste velgedega rattaid.