Pikk proovisõit: Honda Civicu esimene nädal

Kalev Aasmäe
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Honda Civicu proovisõit
Honda Civicu proovisõit Foto: whatcar.ee

Kui Whatcar.ee uue Honda Civicu endale pikemasse proovisõitu sai, oli sama auto juba käinud kolm korda Euroopa põhjapoolseimas tipus Nordkapis ning osalenud Süvahavva teleseriaali võtetel, kirjutab Whatcar?-i peatoimetaja Tõnu Tramm.

Odomeetrile oli kogunenud juba kenake läbisõit, ühtekokku 31 394 km -- paras vundament, millelt proovisõitu jätkata. Sest tuliuus auto ei anna pooltki edasi seda tegelikkust, mis juba väheke päevinäinu.

See ja veel kuus täpselt samalaadset Honda Civicut võtsid mõõtu ökonoomsussõidus Nordkappi ja tagasi. Ja seda mitte üks, vaid koguni kolm korda järjest! Esmalt stardiga Tallinnast, siis Riiast ja lõpuks Vilniusest. Iga korraga läksid tulemused paremaks.

Kui eestlaste parim tulemus oli 3580 km läbimiseks 5,1 liitrit 100 km, siis lõunanaabrite lätlaste parim ekipaaž suutis oma 3841 km läbida keskmise kuluga 4,73 l/100 km. Leedu sama võistluse võitjate resultaadiks jäi pärast 4417 km juba suisa uskumatult väike 4,37 l/100 km.

Ühest küljest peitub põhjus kahtlemata mootori sissesõidus, kuid mitte ainult: eestlased alustasid «ökoekspeditsiooni» esimestena, varakevadel, mil põhjamaades veel lund ja lörtsi ette tuli. See andis kütusekulule arusaadavalt oma lisa.

Kuid see selleks. Kindel on igatahes see, et ökosõitu tehes oli tegemist niivõrd põhjaliku sissesõiduga, kui see ühel autol üldse olla saab. Küllap see oli ka üheks põhjuseks, miks reisil käinud tosinast ühesugusest autost (seitse võistkonda, pluss ajakirjanike ja korraldusmeeskonnad) tänaseks vaid kaks alles on. Ülejäänud on lihtsalt maha müüdud, sest kust nii põhjaliku sissesõiduga sõidukit mujalt saab?

Meie eesmärk ei ole teha ökosõitu. Meie eesmärk on sõita temaga nii, nagu me igaüks ise sõidame. Iga nädal erinevad inimesed, kuu aega Eestis, kuu aega Lätis ja kuu aega Leedus, kus kohe-kohe What Car-i portaal lugejatele avatakse. Seejärel paneme kirja oma kogemused, muljed ja emotsioonid, mida see auto pakub.

Kokkuvõtteks peaks kujunema sellest proovisõidust kuus-seitse erinevat kogemust, mis annavad piisavalt põhjaliku ülevaate uuest Honda Civicust.

Honda Civic 
Mootorotto, 1,8 l
Võimsus142 hj (104 kW)
Pöördemoment174 Nm
Käigukast5-käiguline automaat
Tippkiirus210 km/h
Aeg 0-100 km/h11,2 s

Kuigi tehnilised andmed lubavad uuele 1,8-liitrisele automaatkäigukastiga Honda Civicule keskmiseks kütusekuluks 6,3 l/100 km, tähendab see päriselus pigem maanteesõidu keskmist.

Kui auto Honda Balticust kätte saadud, oli esimeseks asjaks arvude ülestähendamine ja päevaodomeetrite nullimine. Viimati oli seda tehtud ca 4500 km tagasi ja selle etapi keskmiseks kütusekuluks näitas reisiarvuti 7,1 l/100 km.

Esimesel päeval polnud mahti temaga rohkem kulgeda, kui tagasi toimetusse ja sealt õhtul koju. Kilomeetreid napilt üle kümne ja keskmine kulu 7,9 l/100 km. Linnakuluks teatab Honda 8,7 liitrit -- algus oli paljulubav.

Järgmisel hommikul sõitsime Pärnusse. Kas kütusekulu näit kukub nüüd lubatud 6,3 peale? Tuhkagi! Mitmed möödasõidud ja tavapäraselt tempokas sõit tõi kulu alla täpselt liitri jagu, ehk 6,9 l/100 km peale.

Vedrustus tõeliselt vaimustav!

Minu põhitähelepanu uue Civicuga sõites oli koondunud sellele, kas ma ikka mäletasin õigesti aastatagust proovisõitu Malagas, kus olin rõõmuga sunnitud tõdema, et täpselt nii palju kui eelmise Civicu vedrustus konkurentidest kehvem, on uue oma parem. Ehk areng pole olnud mitte üks, vaid suisa kaks sammu edasi.

Kui ma hiljem aga lugesin siit-sealt taas uue Civigu ebaloomulikust jäigast vedrustusvõimest, hakkasin juba kahtlema. Kas ma tõesti panin puusse? Kas tõesti on Hispaania külavaheteed nii palju paremad meie omadest? See küsimus vaevas mind terve aasta. Kuid õnneks ei pannud! Puusse, see tähendab. Vedrustus ongi uuel Civicul täpselt nii hea, kui see toona tundus ja ma ei pidanud pettuma ei iseendas ega Honda insenerides.

Küll aga pidin korrigeerima pisut oma arvamust roolisüsteemist. Kui toona tehtud napi proovisõidu põhjal tundus see sama hea kui Saksa autodel, siis meie teedel tuleb tõdeda, et päris selleni ta ikka ei küündi. Rool on pisut vedel, kohati reageerib üle ja tagasiside kasin. Kuid seda enamasti vaid tavaliikluses.

Ringrajal omal kohal

Pärnus olles ei saanud üle ega ümber uuest Audru ringrajast. Neli-viis ringi uuel rajal tõestas taaskord vedrustus headust (üht viisi hea nii künklikul Audru ringteel kui ka peegelsiledal värskel ringrajal kiiretes kurvides) ning ka rooli lodevus ei kerkinud enam samavõrd esile.

Selgub, et kiireks sõiduks kurvilisel teel on Civicu roolisüsteem üsna sobiv ja küllap sealt ka minu aastatagune hinnang pärineski. Isegi automaatkäigukast, mis sobib üsna edukalt linnasõiduks, kuid absoluutselt mitte maanteel möödasõiduks, oli ringrajal üllatavalt tegus.

Kui käiguvalits on Sport-asendis, roheline Eco-nupp välja lülitatud ja gaasipedaal kogu aeg vastu põrandat, siis liigub Civic küll. Kütuse hetkekulu mõõteriba «põles» muidugi kogu ulatuses ja pärast kiireid ringe oli kogu maanteel kokku hoitud kütusekulu mõistagi ära laristatud: keskmine näit taas 7,9 l/100 km, Isegi hästi, ütleksin selle peale.

Taas tagasi Tallinnasse, päevake Tallinnas (ehk tööle ja koju tagasi) ning nädalavahetuseks pikem sõit Läänemaale. Seenele. Tulemuseks paraku see, et vale oli kõik: seenekoht, sest seeni polnud ja ka auto, sest nii madala masinaga metsa minek on pehmelt öeldes rumalus. Maastikule ei sobi see auto kohe teps mitte, sest esikaitseraua ja maapinna vahele mahub napid kümmekond sentimeetrit. Kui sedagi.

Veel paar päeva linnasõite tehes ja oligi aeg oma sõit resümeerida ning kolleeg Olevile üle anda. Tulemuseks 792,2 km ja keskmiseks kütusekuluks taas 7,1 l/100 km! Täpselt nii nagu autot vastu võttes oli eelmise 4500 km keskmine. Nagu nõiutult. Ja ehkki vahele mahtus neli-viis ringi Audru ringrada, möödus lõviosa sellest läbisõidust siiski maanteel, ehk nö Euroopa keskmine 2/3 maanteel ja 1/3 linnas, tuli ära igal juhul.

Ja olgem ausad, 1,8 liitrise bensiinimootori ja automaatkäigukasti kohta ei ole see tulemus ju üldse paha! Kuid lubatud keskmisest kulust jäi puudu tervelt 1,6 liitrit 100 km kohta! Mis pagana valemi järgi Honda oma autode keskmist kulu rehkendab? Pealegi, seda, et see auto suudaks maanteel kulutada kõigest 5 l/100 km, ma ka ei usu. Olgu siis, et sõidetakse kiirusega 50 km/h Nordkappi ja tagasi.

Läbisõit nädalaga: 792,2 km

Keskmine kütusekulu: 7,1 l/100 km

Meeldis: Vedrustus, ergonoomika, mahutavus

Ei meeldinud: Mõned väga arusaamatud «kiiksud» reisiarvuti kasutamisel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles