Proovisõit: Peugeot 508 e-HDIga Vilniusesse ja tagasi

Peugeot 508 e-HDI.

FOTO: whatcar.ee

Whatcar?-i ajakirjanik Matis Metsala testis Peugeot 508 e-HDI ökonoomsust, sõites ühe paagitäiega Tallinnast Vilniusesse ja tagasi.

Tulenevalt üha kallinevast kütusest on autotootjad juba pikka aega suunanud mootorite arenduses põhitähelepanu ökonoomsusnäitajate parandamisele. See on kaasa toonud hübriidajamiga autod kuid ka seninägematult kütusesäästlikud bensiini- ja diiselmootorid.

Tüüpiliselt on säästlikuks autoks seni peetud väike- ja kompaktautosid, millede säästlikkus tulenes väiksest mootorist ning väikesest tühimassist, kuid mis samas olid tagasihoidliku mahutavusega ning mõeldud peaasjalikult lühikeste vahemaade katmiseks linnas ja linna lähiümbruses.

Keskklassi ja kõrgema keskklassi autod on seni olnud parimal juhul mõõduka kütusekuluga. Tänu autotootjate visale ja edukale arendustööle on siiski juba mõnda aega turul saadaval ka keskklassi autode säästuvariandid, mis näitavad kohati lausa kompaktautolikke kütusekulu numbreid.

Nii tekkis Whatcar.ee meeskonnal sportlik huvi proovida, kas lubatud kütusekulu tegelikkuses tõele vastab, eriti siis, kui autoroolis istuv juht ei püüa oma sõidustiiliga spetsiaalselt esile kutsuda tohutut säästlikkust, vaid sõidab nii nagu ikka sõidetakse – dünaamiliselt, vastavalt olukorrale ja võimalustele.

Et auto säästlikkuses veenduda, tuleb sellega läbida märkimisväärne vahemaa ning proovida seda võimalikult erinevates situatsioonides. Nii sai otsustatud Tallinna-Riia-Vilniuse-Riia-Tallinna sõidu kasuks, mida meil Whatcar.ee's aeg-ajalt tööga seoses ikka ette tuleb. Et Raido Toonekurg Auto Fortest oli visanud kunagi õhku provokatiivse väite, öeldes, et uue, robotkasti ja 1,6 l e-HDi säästudiisliga varustatud Peugeot 508 katab selle vahemaa ainsa paagitäiega, saigi esimeseks katseks võetud toosama auto.

Proovisõiduauto oli varustatud ka start-stopp süsteemiga, mis seiskab mootori auto peatudes ning käivitab selle kohe, kui piduripedaal vabastada. Samuti oli ta varustatud tempomaadiga, mis teeb pikema distantsi läbimise mõnusamaks ja ka ökonoomsemaks.

Paak silmini täis

Enne väljasõitu sai auto tangitud sõna otseses mõttes viimse tilgani, mis vähegi sisse mahtus. Ligi 1400 km läbimine ühe paagitäiega tähendab automaatselt seda, et iga tilk kütust on arvel. Samuti sai nullitud kõik auto pardakompuutrinäidud. Seejärel võis sõit alata.

Tallinn - Riia vahelise distantsi läbimine kulges karges suvehommikus igati mõnusalt. Sai harjutud ka Peugeot' üsna uimasevõitu robotkastiga, mille iseärasuseks on tavapäratult aeglane käiguvahetus, mis automaatrežiimil töötades kippus möödasõite tarbetult pikaks venitama. Kiidusõnu pälvis aga väikse töömahuga, kuid vaikne ja igati sitke 1,6-liitrine e-HDi diiselmootor. Teel Tallinnast Riiga saime keskmiseks kiiruseks reisiarvuti järgi 78 km/h, pidevalt sai kasutatud tempomaati, ning piirkiirust oluliselt ei ületatud, v.a. mõni möödasõit kus oli vaja veidi järsemalt kiirendada.

Erinevalt Eestist, on Lätis Via Baltica renoveeritud lõikudel (ehk pärast Salacgriva linna kuni Riiani) 100 km/h piirang. Seega sai seal veidi reipamas tempos kulgetud, sättides püsikiirushoidja 105 km/h peale (GPS-i järgi siis 100 km/h), mis on nn «mõõdukas kiirustamine». Enne Riiga jõudmist oli põnev jälgida, kui palju kilomeetreid ennustas reisiarvuti järgmise tankimiseni. Parimal juhul oli seal ees 1660 km, kusjuures läbitud oli juba ligi 200 km. Muidu käitus väga ruumikas ja vaikne Peugeot 508 igati soliidselt ja näitas oma pikamaasõidu omadusi parimast küljest.

Käigukast uimasevõitu

Riia kesklinnast võtsin peale What Car? Läti kolleegi, Karlise. Riia liikluses, mis on oluliselt närvilisem kui Tallinna liiklus, jäi Peugeot' robotkäigukast oma ülirahuliku toimetamisega veidi sealsele liiklusvoole jalgu. Ühtlasi istus Riias Peugeot' rooli Karlis, kelle enda auto on Mitsubishi EVO 8, ning kelle sõidustiil on ilmselt sellest tulenevalt ka palju emotsionaalsem kui minu oma. Seda põnevam oli jälgida, kuidas kütusekulu reageerib Riia ummikutele ja Karlise teravatele möödasõitudele ülitiheda liiklusega Riia-Bauska maanteelõigul. Suureks üllatuseks tõusis keskmine kütusekulu ainult 0,2 l/100 km kohta vahemikus Riia-Panevežys (umbes 130 km).

Kiirtee kütusekulu eriti ei tõstnud

Pärast Panevežyse ringteed algab selle distantsi kiireim lõik, Panevežyse-Vilniuse kiirtee, piirkiirusega 130 km/h. Siinkohal peab pattu tunnistama ja tõdema, et Karlis sõitis enamasti üldise liiklusvoo tempos, mis kulges auto spidomeetri järgi 145 km/h tempos (GPSi järgi 138 km/h).

Nagu Leedus tavaks, esinesid nii mõnedki kohaliku numbrimärgiga suured ja kallid autod möödasõitudega sellistel kiirustel, mis 145 km/h kulgedes tundusid vähemalt 40-50 km/h meist kiiremad. Kohalikud nimetavad neid «sponsoriteks». Olgu ära nimetatud ka tõik, et sellel trassilõigul kiiruskaamerad enamjaolt ei töötanud võid olid tee ääres lihtsalt tühjad kastid.  Tallinn-Riia lõigul saavutatud 4,6 l kütusekulust 100 km kohta olnud oli selleks ajaks pardakompuutris saanud 5,1 l/100 km kohta. Arvestades asjaolu, et igasugusest ökosõidust oli viimane läbitud 300 km väga kaugel, oli selline keskmise kulu marginaalne tõus väga tagasihoidlik. Tähelepanuväärne selle kiire sõidu juures oli ka asjaolu, et ka väga suurtel kiirustel jäi Peugeot' tuule- ja veermikumüra küllalt madalale tasemele, mis räägib väikesest tuuletakistusest ja tasemel mürasummutusest.

Vaid viis liitrit «sajale»

Vilniuses koosolekud-kohtumised peetud, sai järgmisel päeval asutud tagasiteele. Vilniuse-Panevežyse kiirteelõik sujus taas «mõõduka kiirustamise» tempos, ning Riia ummikud olid igati tasemel. Kui keerasin hilisõhtul oma maja ette, näitas auto, et järgmise tankimiseni on jäänud sõita veel 130 km. Läbitud oli selleks ajaks 1303 km. Kui järgmisel hommikul Peugeot 508 tagasi esindusse viisin, süttis esinduse ette jõudes ka kütuse lõppemise märgutuli, ning reisiarvuti näitas keskmiseks kütusekuluks 5,0 l/100 km, läbitud distantsiks 1346,7 km ja keskmiseks kiiruseks 82 km/h.

Kokkuvõtteks peab tõdema, et Tallinnast ühe paagitäiega Vilniuses käimine ei ole sellise autoga mingi probleem. Seda olukorras, kus kiirused olid suured, möödasõite ohtralt ja linnas läbitud distantsid möödusid kõige kütusekulukamas variandis. Ka pigistades ei saanud Peugeot 508 e-HDi kütusekulu üle 5 l/100 km kohta. Kui tahta väikeauto kulu, kuid suure auto mugavust ja ruumikust, on Peugeot 508 e-HDi väga mõistlik variant, ning seda väga mõistliku hinna eest. Uuena algavad selle auto hinnad 21 700 eurost.

Samas tuleb ka tõdeda, et kiireid möödasõite ja väga dünaamilist sõitu armastavale juhile võib robotkäigukast osutuda liiga uimaseks. Kui aga võtta rahulikult ja antud käigukasti tööga ära harjuda, on see auto kütusekulu ökonoomsust armastavale omanikule igati arukas valik.

Rohkem pilte proovisõidust näeb siit.

Tagasi üles