Juhita autode revolutsioon veereb edasi

California osariigi kuberner Edmund Brown ja Google'i kaasasutaja Sergei Brin seisavad Google'i juhita kõrval. Foto: SCANPIX

Iseseisvad juhita autod on tulekul – ja varem kui me arvaksime. Autod ise, tarnetööstus ning inimeste töö ja kodu vahel pendeldamine on täielikult muutumas, kirjutab CNNi ajakirjanik Brian Dumaine.

Google on praeguseks tõestanud, et isejuhtiv auto suudab ilma suuremate õnnetusteta sõita iseseisvalt järjest juba üle 500 000 kilomeetri. Ühe autoga juhtus eelmisel aastal parkimisel väiksemat sorti «kõks», kuid selle põhjustajaks oli roolis olnud inimene.

Google’i ümberehitatud Toyota Priused kasutavad oma katusel GPS-i, radari, ja 3D kaardistava kaamera kombinatsiooni, mistõttu auto «näeb» reaalajas foorisignaale, sõiduradasid ja jalakäijaid.

Google ei ole aga üksi. 2010. aastal sõitsid ühe osana VisLab Intercontinental Autonomous Challenge’i võistlustestist neli juhita elektrijõul liikuvat pakiautot  Parmast Itaaliast Shanghaisse Hiinas.

Eelmisel kuul sai Californiast Nevada ja Florida kõrval kolmas USA osariik, mille piirides on juhita autode liikumine legaalne. Tõe huvides tuleb siiski märkida, et kõrvalistmel peab ohutuse huvides istuma inimene, kes võimalike probleemide korral saaks juhtimisse sekkuda.  Oktoobris avalikustas Nissan oma Leafil põhineva isejuhtiva auto, mis esialgse plaani kohaselt peaks tänavatele jõudma juba 2015. aastal. Ka GM, Ford, Toyota ja BMW on teatanud sarnase tehnoloogiaga eksperimenteerimisest.

George Washingtoni Ülikooli Transpordiohutuse- ja Turvalisuse programmi direktori Azim Eskandariani sõnul on vajalik tehnoloogia juba olemas, kuid selle maksumus on hetkel veel liiga kõrge. «10-15 aasta pärast võib isejuhtivaid autosid teedel juba rohkem kohata,» ütles ta.

Samas on olnud vähe juttu sellest, kuidas iseseisvad sõidukid võiksid mõjutada äri ning muuta autotootmis-, autokindlustus-, transpordi,- ja terasetööstust ning selle käigus jätta enda taha kaotajate ja võitjate raja.

Isesõitvad autod suudaks muuta kütusetarbimist efektiivsemaks, näiteks kasvõi GPSi abil vaba parkimiskoha leidmisega. MIT Media Labi uuringu järgi kulub autodel tiheda asustusega linnaaladel kuni 40 protsenti kulutatavast kütusest parkimiskohtade leidmiseks.

 Eksperdid usuvad, et isesõitvate autode juurutamine aitab suurendada ka inimeste produktiivsust. KPMG värskest uuringust selgub, et keskmine töö ja kodu vahel pendeldaja veedab USAs aastas 250 tundi rooli taga. Mis oleks, kui need tunnid saaks veeta hoopis meilidele ja sõnumitele vastamisega, samal ajal kui auto sõidaks ise? On ka teisi eeliseid – näiteks saaks auto kontoripeol veidi napsutanud inimese legaalselt koju sõidutada.

Uus tehnoloogia võiks olla ka kaubavedude puhul õnnistuseks. Kujutage kasvõi ette pikka rivi poolemeetriseid vahesid hoidvaid ühtlase kiirusega spetsiaalsel sõidurajal liikuvaid veoautosid. Ekspertide hinnangul võiks isesõtvate kaubaautode puhul saavutada 15-20 protsendilist kütuse kokkuhoidu, kuna juhi puudumisel pole vaja teha ka üleliigseid peatuseid.

Ka kaevandusettevõtted saavad kasutada hiiglaslikke mitmeid tonne maaki kandvaid veokeid ilma inimesi nende juhtimisse kaasamata. Lääne-Austraalias Rio Tintos on sellised sõidukid juba kasutusel ning väidetavalt säästab see ettevõttele auto kohta üle 100 000 dollari aastas.

Autod kasutavad juba praegu mootorite töös, elektrilisel pidurdamisel ja ka üldises juhtimissüsteemis miljoneid koodiridu, seejuures ka rakenduste nagu veojõukontrolli ja teel püsimise hoiatussüsteemide puhul, mis vajalikul hetkel võtavad ise juhtimise inimeselt üle ehk mis omavad juba mõningaid isesõitva auto funktsioone. Mida iseseisvamaks autod saavad, seda rohkem tarkvara nad endas ka sisaldavad, mis on kindlasti heaks uudiseks Google’ile ja ka Intelile, mis on juba praegu investeerinud autonoomsete autode elektroonikasse üle 100 miljoni dollari.

Isesõitvate autodega toimub vähemalt teoorias väga harva õnnetusi, mistõttu sõidukid võiksid muutuda kergemaks, neil ei oleks vaja rasket turvaraami, mis omakorda tähendaks vähenevat nõudlust terase järgi. Kui turvalisuseprobleemid kaovad, siis võib ekspertide arvates muutuda ka traditsiooniline auto kontseptsioon.

«Miks ei võiks autost saada näiteks ratastel kontor?» küsib California Ülikooli Transpordiuuringute instituudi direktor Dan Sperling.

Ilmselt pole üllatuseks, et kõige suuremaks takistuseks isesõitvate autode puhul on juristide tegevus.

Avaldatud statistika järgi kaotavad USAs igal aastal liiklusõnnetustes elu umbes 30 000 inimest ning liikluskahjude suurus ületab 299 miljardit dollarit.

Hea uudis on see, et uue tehnoloogia juurutamine peaks drastiliselt vähendama liiklussurmade arvu ja liiklusõnnetustega seonduvat kahju. Kuid kes vastutab siis, kui need õnnetused siiski juhtuvad? Ilmselt tehakse süüdlased autotootjatest ning vastava tarkvara loonud ettevõtetest, mitte autojuhist, kes pole rooli võib-olla puudutanudki.

Samuti muutub ka liikluskindlustuse kontseptsioon. Kuna liiklusõnnetuste arv väheneb ning autojuht jagab vastutust tootjaga, ei tunta ilmselt enam erilist vajadust praegu levinud liikluskindlustuse vastu. Selleks, et oma käivet siiski elus hoida, peavad kindlustusepakkujad hakkama ilmselt koostööd tegema hoopis ohutuse eest vastutavaks saanud autotootjate ja tarkvarafirmadega – kõik oleneb sellest, milliseks juriidiline olukord vastutuse puhul kujuneb.