Elektriautot saab edaspidi ka rentida

Enam kui pooled kiirlaadijad on juba paigaldatud. Illustratsioon: Pm

 Elektriautodele mõeldud kiirlaadijate tootmise riikliku hanke võitnud ABB paigaldas eile 163st plaanitud kiirlaadijast sajanda, laadimiskord hakkab tõenäoliselt maksma viis-kuus eurot. Kel ligi 20 000 eurot maksvat elektrisõidukit osta plaanis pole, saavad tulevikus soovi korral endale elektriauto ka rentida – selleks ostab Kredex 30 sõidukit, mis pannakse teatud punktidesse kasutajaid oota­ma.

Kuigi ametlikult on elektriautode kiirlaadijaid paigaldatud üle Eesti 97, on ABB kiirlaadimisvõrgustiku projektijuhi Criss Uudami sõnul eilse seisuga paigaldatud sada laadijat. Kui vaadata kaarti laadijate asukohtadega, näib, et vaid Saaremaa on laadimispunktita, ent ka saarlased saavad hiljemalt aasta lõpuks oma kiirlaadijad.

Detsembris teeb Kredex teatavaks kiirlaadimise maksumuse, senikaua on kiirlaadijate kasutamine tasuta. Sihtasutuse elektromobiilsuse programmi juhi Jarmo Tuisu sõnul hakkab kiirlaadimine juhukliendile maksma tõenäoliselt viis-kuus eurot ning püsikliendile 2,5 euro­t ehk umbes poole vähe­m. Viimane peab aga tasuma 15-euros­t kuutasu.

Tuisu sõnul sisaldab hind reaalset kulu, mis laadimisele kulub ehk võrguteenuse kuutasu, seadmete enda elektritarbe maksumust ning kuni kolmeprotsendilist kadu ehk seda, mis õhku haihtub. Teenuse eest maksmine hakkab toimuma viipekaardi ja mobiilirakenduse abil.

Et talv on tulekul, pakub elektriautode praegustele või tulevastele omanikele kindlasti huvi ka see, et laadimisvõrgustiku rajaja ABB hinnangul võib mõne miinuskraadiga näiteks Nissan Leafi ja Mitsubishi iMievi kiirlaadimine kesta kuni tunni. Suvel saab esimene hakkama 35 ja teine 25 minutiga.

Uudam selgitas, et auto­aku ei suuda külmaga vastu võtta nii palju energiat, kui laadija oleks võimeline edastama, mistõttu läheb laadimiseks kauem aega. Samas ei pea inimene kogu selle aja auto juures istuma, kuna laadija lukustab end auto külge ning keegi seda omavoliliselt ümber tõsta ei saa.

Kui aga ühe laadija juurde peaks tulema mitu autot, on tõenäosus suur, et järgmine peab elavas järjekorras pikalt ootama või sõitma lähima kiirlaadija juurde. Nimelt on tavaliselt paigaldatud laadimispunktidesse üks kiirlaadija ja üks tavalaadija. Kohtades, kus on oodata suuremat nõudlust, on pandud laadijaid topelt.

Ühe laadimistsükliga sõidab elektriauto talvel läbi umbes 110 kilomeetrit, suvel tõenäoliselt 130 km.

Kel ligi 20 000 eurot maksvat elektrisõidukit osta plaanis pole, saavad tulevikus soovi korral endale elektriauto ka rentida – selleks ostab Kredex 30 sõidukit, mis pannakse teatud punktidesse kasutajaid oota­ma. Süsteem töötab sarnaselt jalgrattalaenutusega – auto eest saab maksta mobiiliga ning laadimine on rentijale tasuta.

Autode müümise vastu tundis huvi kolm firmat – Silber­aut­o, Fakto Auto ja Eurostauto –, kelle seast valib Kredex võitja lähiajal.

Elektriautot saab osta Kredexi toetusega. Praeguseks on toetuse saamiseks esitatud 99 taotlust, millest rahuldatud on 80. Enamik ostetud 47 autost on Nissan Leafid. Üle Eesti vurab koos omavalitsustele eraldatud sõidukitega veidi alla kuuesaja elektriauto.