Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/04/13/162795t1h60cc.jpg)
Nagu me kõik ilmselt teame, eelistab keskmine Eesti autoomanik valdavalt keskmisest suuremaid sõidukeid ning väikeseid luukpärasid nende vahel suurt ei märkagi. Viimastel kuudel on siiski hakatud hinnale ja kütusekulule rohkem mõtlema, mis on lisanud liiklusesse enam kompaktseid «seljakotte», kirjutab
.
Tuleb tõesti tunnistada, et kui esimest korda jutt Peugeot 107 testisõidule läks, kargas esimesena pähe küsimus, kas sellesse on üldse võimalik kuidagi ära mahtuda. Väljast tillukesse masinasse istudes aga tekkis teine mõte: kas testiautol mootorit polegi?
Suhteliselt pika inimesena sain jalad korralikult sirgeks ajada, kuid iste tuli selleks päris lõppu välja lasta ning liigikaaslaste mahutamisega tagaritta oleks tekkinud tõsine probleem.
107 aga polegi pereauto ning pigem mõeldud tagasihoidlikuks, kuid edasipüüdlikuks linnasõidukiks, millele väikesed mõõtmed annavad lisaks madalale hinnale veel mõned olulised eelised - parkimiskoha leidmine pole sedavõrd suur probleem, manööverdamine on uskumatult fun ning kütusepaaki justkui polekski võimalik tühjaks sõita.
Kuna tegu on väikese masinaga, siis toome kõigepealt ära selle mõõtmed: pikkus 3 430, laius 1 855, kõrgus 1 470, teljevahe 2 340 ning rööbe 1 415 millimeetrit ees ja 1 405 taga. Rattad on suhteliselt nurkadesse aetud - esimene ülend 645 ja tagumine vaid 445 millimeetrit. Pöörderaadius 9,46 meetrit.
Eestis pakutakse kõnealust masinat kolme- või viieukselisena, baasmudeli hinnad vastavalt 119 500 ja 129 500 krooni. Edasi viib autot üheliitrine kolme silindri ja 12 klapiga bensiinimootor, mille võimsuseks lubatakse 68 hobujõudu. Vähe? Kõik on suhteline.
Masin suudab teha päris kurja häält ning ilma üleliigse elektroonikata baasversioon pakub suuremat sõidumõnu kui nii mõnedki palju võimsamad neljarattalised. Igatahes kummivilinal kohaltvõtt pole küsimuseks, tuleb vaid enne veidi tuure tõsta ja tuld...
Pere teiseks või kolmandaks autoks ostetud Peugeot 107-le võiks muidugi lisavarustusena peale tellida ka ESP, kõik oleneb kasutaja sõidustiilist. Sõidu turvalisusele on Peugeot insenerid siiski piisavalt tähelepanu pööranud ning ABSi täiendati elektroonilise pidurdusjõu jaoturiga, mis suudab jõu esimeste ja tagumiste rataste vahel ilusasti ära optimeerida.
CSC-süsteem tegeleb omakorda paremate ja vasakute ratastega. Seega ka augulistel linnatänavatel, mida meil kahjuks on ülemääragi palju, pakub Peugeot 107 ikka ühtviisi kiiret seismajäämist. Agressiivsemal sõidul, ehk siis labaselt öeldes mõttetul kihutamisel kuuleb ABSi krõbinat üsnagi tihti - järelikult auto vähemalt püüab olukorda kontrolli all hoida.
Peugeot 107 kütusekulu kohta reaalajas mingeid andmeid ei saa ning uskuda tuleb neid pabereid, mis autoga kaasa antakse. Seal on aga kirjas, et linnasõidul peaks auto toime tulema 5,5 ja maanteel 4,1 liitriga. Ehk kombineeritud sõidul 4,6 liitrit saja kilomeetri kohta.
Info paikapidavus jäi kontrollimata, sest vaatamata mitmepäevasele linnas tiirutamisele ei jõudnud paaki ka poolenisti tühjendada. Et kütusekulu on tagasihoidlik, annab tunnistust süsinikdioksiidi emissioon kilomeetri kohta, milleks öeldakse olevat 109 grammi. See on parimate hübriidmootoritega enam-vähem samasse kanti ehk teisiti öeldes tagasihoidlik.
Auto standardvarustus on hinnakohane, kusjuures seda väga palju tõsta pole mingit mõtet. Olgu, ESP ja konditsioneeri võiks ju tellida, eraldiseisva tahhomeetri järgi näiteks pole mingit vajadust. Ehk ka veel mõned täiendavad turvapadjad.
Sõidumugavusele selles autos midagi ette heita pole - müra on küll keskmisest enam, kuid jällegi, vaadakem hinnaklassi. Teisalt käiatakse nii ehk naa sõitmisel kas raadiot või plaate, 107-l on võimalus veel MP3-mängija audiosüsteemi külge ühendada.
Tõsisele melomaanile jääb kahest standardvarustuse kõlarist muidugi väheks, sest muusika kvaliteet pole just kõige parem. Hommikul tööle või õhtul koju sõites aga ajab asja täitsa ära. Pealegi on võimalik tellida tagumise akna juurde kaks lisakõlarit.
Tõeliselt tilluke on aga masina pagasiruum. Poest tulles mahuvad kaks kotti kõrvuti, aga see on ka piir, mistõttu tuleb vajadusel kasutusele võtta ka tagumised istmed. Paraku nii väiksesse masinasse on suuremat tahta üsna ebareaalne.
Kokkuvõtvalt - loodetavasti on jumal ka edaspidi armuline ning lubab siinkirjutajal bensiiniõgardist Ameerika mahtuniversaaliga edasi sõita, kuid Peugeot 107 jättis äraütlemata positiivse mulje. Uskumatult lahe oli sellega sõita ning kui kunagi tekib vajadus ka ühe pisema auto järele, siis see nunnu punn kvalifitseeruks kahtlemata arvestatavaks variandiks.