Säästupirn kui valgusetooja - kas mõistlik valik?

Uus ja vana: tavaline hõõglamp ja moodne säästupirn.. Foto: AFP / Scanpix.

Tarbija24.ee avaldab tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski artikli säästupirnidest.

Euroopa Komisjoni kava lõpetada hõõglampide kasutamine on üks osa keskkonnameetmetest, mille eesmärk on vähendada energiakadusid. Üleminek toimub järk-järgult aastatel 2009-2013.  Algust tehakse sellega selle aasta septembrist, mil lettidelt kaovad 100-vatised hõõglambipirnid, aasta hiljem 75- vatised jne.

Kompaktpirnide ehk kõnekeeles säästupirnide eelisena on välja toodud tema pikemat eluiga ning energiasäästlikkust, samas on tarbijakaitseametisse pöördunud mitmed nördinud tarbijad, kelle väitel on säästupirnide eluiga jäänud oodatust tunduvalt väiksemaks (eeldatavasti peaks need kestma 6000-15 000 tundi) ning leiavad, et ökonoomsuse asemel on nad oma rahakotile säästupirnidega hoopiski liiga teinud.

Rootsi tarbijaajakiri Råd och Rön avaldas möödunud aasta jaanuaris testitulemused, millest selgus, et 36-st testitud säästupirnist põles 8 läbi juba enne 6000 tundi (see vastab 1500 päeva jooksul 4 tundi päevas kasutamisele). Paljud tootjad olid aga seejuures lubanud, et säästupirnid peavad vastu 10 000 tundi.

Näiteks pidas Philips Automatic Energy Saver vastu vaid poole testiajast ehk 3186 tundi ning Philips PL Electronic Pro 4244 tundi. Testimisel selgus ka, et säästupirne sagedasti sisse ja välja lülitada ei tohi. Testis lasti pirnidel 25-kraadise temperatuuriga ruumis 5 minutit põleda ning siis kustutati kolmeks minutiks.

Kokku tehti maksimaalselt 20 000 sisse- ja väljalülitust, kuid 36-st säästupirnist läks 21 enne katki. Ka vähenes säästupirnide valgustugevus külmas, kohati isegi 89 protsenti ja seda -10 kraadi juures, kuid ka normaalsel temperatuuril toimus valgustugevuse vähenemine 6000 tunni järel, kohati isegi 39 protsendi võrra.

Säästupirn vajab viiendiku hõõglambile kuluvast energiast, et anda sama valgust. See tähendab, et 15W säästupirn vastab 75W hõõglambile ning säästab umbes 600 KWh energiat oma eluea jooksul, samas ei ole säästupirni tootmine väga energiasäästlik. Et toota ühte 15W säästupirni, kulub 1,4 KWh .

Sama energia kogusega saaks toota umbes 10 hõõglampi. Tõsi, eeldatavasti peaks säästupirn kestma kümme korda kauem kui hõõglamp, kuid nagu näitasid Rootsis läbi viidud testi tulemused, on see küsitav ning sel juhul on kaheldav ka keskkonnasäästlikkus kui argument säästulampide eelistamiseks.

Keskkonnakahju

Säästupirnid sisaldavad väikeses koguses (ca 4 mg) elavhõbedat, metalli, mis on ohtlik keskkonnamürgitaja. Kui näiteks iga Rootsi majapidamine viskab aastas ühe säästupirni prügikasti, on oht, et ringlusse satub 20 kg elavhõbedat.

Isegi siis, kui 95 protsenti kasutatud säästupirnidest viiakse ohtlike jäätmete kogumispunkti, on ikkagi säästupirnide summaarne keskkonnakahju tõenäoliselt suurem kui tavapirnidel. Teelusikatäiest elavhõbedast piisab, et mürgitada ära keskmise suurusega järv.

Säästupirni eeliseks on see, et ta ei lähe põledes kuumaks, seetõttu saab teda kasutada sellistes lambivarjudes, kus hõõglamp põletaks augu või halvemal juhul süütaks põlema.

Teisest küljest on selliseid lampe ja lühtreid, kuhu säästupirnid ei sobi - nad jäävad pikalt välja rippuma ning teevad disainielemendist imeliku monstrumi, mistõttu sellised lambid ja lühtrid oleks tarbija sunnitud asendama säästupirnile sobivatega. Seetõttu võib arvata, et tarbijate poolt hakatakse kokku ostma suuremates kogustes hõõglampe, et ei peaks olemasolevaid lampe/lühtreid välja vahetama.

Säästupirne ostes tuleks kindlasti lugeda kasutusjuhendit ning silmas peaks pidama seda, et säästupirnide sagedane sisse- ja väljalülitamine lühendab oluliselt nende eluiga: sisse -ja väljalülitamise ajavahe peaks olema vähemalt 2 minutit! Kui õues on miinuskraadid, võib pirni täisvõimsus valgustamisel saabuda alles poole tunni pärast.

Mati Feldmann analüüsis 29. jaanuari Äripäevas säästupirnide kasutamise efektiivsust Põhjamaades, kus ta kirjutab: «Tõsi, hõõgniidiga elektripirn annab 96 protsenti soojus- ja vaid 4 protsenti valgusenergiat, olles omamoodi ebaefektiivsuse musternäidis. Ent külmema kliimaga maades kulub elektripirni «jääksoojus» kütmiseks ära ja läheb üldisesse küttebilanssi. Mõtleme sellele, mitu kuud aastas me kütame elamuid ja tööruume - ühel või teisel viisil. Kolm suvekuud võib ehk selles suhtes vahele jätta».

Tõsi ta on, et ruume jahutada, on hõõglambist eralduv soojus topeltkulukas jääkprodukt. Näiteks Austraalias ja Californias on juba vastu võetud otsus minna täielikult üle säästupirnidele. Külmas kliimas omab hõõgpirnist eralduv soojus aga hoopis positiivset kõrvalnähtu.

Oleks ehk tõesti kohane diferentseerida «külmad» ja «soojad» EL-i liikmesriigid, kus viimaste kasutegur üleminekul säästupirnidele on suurem - ruumide jahutamisele kulub vähem elektrit ning külmematele aladele jätta võimalus kasutada nii üht kui teist? Tehnoloogia areneb ning kindlasti leitakse ka säästupirnidele veelgi paremaid alternatiive.

LED- lambid (light emitting diodes, LED-tehnoloogia puhul helendab madala pinge juures epovaiku asetatud peegeldi ja elektroodidest varustatud sobiva pooljuhi kristall) on juba olemas, mis, tõsi küll, on keskmisele tarbijale veel siiski pisut kallid, kuid kui suudetaks toota odavamalt, on ka see üks võimalus energiat tublisti kokku hoida.