Proovisõit: Maagaasil sõitev Fiat Doblo CNG

Maagaasil sõitev Fiat Doblo. Foto: whatcar.ee

Vedelgaasi autod on Eestis juba vana nähtus, kuid üha enam jõuavad autotootjate mudelinimistutesse ka surumaagaasi (CNG -Compressed Natural Gas) toitel liikuvad sõidukid, kirjutab Whatcar?i ajakirjanik Olev Toom.

Kõige kauem on Eestis panustanud surugaasi tehnoloogiasse Opel. Sisuliselt hetkest mil Eesti Gaas avas Tallinnas, Suur-Sõjamäe teel, esimese maagaasi tankla. Aasta oli siis 2009 ja selle ajaga on Opel müünud mitukümmend CNG autot.

Esimesena võttis CNG Opel Combod kasutusele Eesti Gaas ise, hiljem soetas sama tehnoloogiaga autod Eesti Post, Reval Takso jpt. Tänavune Tartu Motoshow näitas ilmekalt, et ka Fiat võtab CNG autode turuletoomist väga tõsiselt, esitledes mitut surugaasil töötavat tarbesõidukit.

Teoreetiliselt on surugaasi tehnoloogia vaat et sama vahva nähtus, kui palju propageeritud elektriautod. Ei saasta loodust, on odav ning mis peamine, ei pea nii tihti tankima. Surugaas maksab täna ligi poole vähem kui bensiin, ehk 0,779 eurot kg.

Sõltuvalt autost saab 1 kg surugaasiga sõita 20-30 km, mida omakorda on umbes kolmandiku jagu enam kui liitri bensiiniga. Rahaliselt väljendades tähendab see aga seda, et 10 euro eest saab sõita bensiiniga ca 100 km, maagaasiga aga ca 250 km. Teoreetiliselt.

Kas ilus jutt vastab tõele?

Et saada teada, kas teooria ja tegelikkus ka kokku klapivad, võttis whatcar.ee toimetus paariks päevaks ühe sellise auto proovisõitu. Autoks Fiat Doblo, mis juba tehases CNG tehnoloogiaga varustatud.

Seitsmekohalise sõiduki registreerimistunnistuses on tühimassiks märgitud 1640 kg, millest gaasiballoonid lisavad sadakond kilo. Enne proovisõidule asumist tankisime Fiati gaasi «kurguni» täis ja saime ka esimesed andmed kütusekulu kohta.

Eelmisest tankimisest möödunud 143 kilomeetri läbimiseks oli kulunud 10,62 kg gaasi hinnaga 0,779 €/kg, mis läks maksma 8,27 eurot. See tähendab, et 10 euroga saanuks sõita ligi 173 kilomeetrit. Rohkem kui bensiiniga, kuid vähem kui teoorias. Eeldades, et eelnev proovisõitja oli keskmisest raskema jalaga, ei võta me seda tulemust lõpliku tõena.

Tankimine on lihtne, vaid esimesel korral tasub jälgida tankurile kleebitud juhiseid. Mingit lõhna või määrdumist karta ei ole. Sõidu alguses oli 22 liitrit mahutav bensiinipaak praktiliselt täis ja nii jäi ta sõidu lõpuni. Pisut bensiini kulus käivitamiseks, kuid seda alla mõõtmistäpsuse.

Sõita on gaasi-Fiatiga sama lihtne nagu otto- või diiselautoga. Mootor käivitub alati bensiinitoitel (millest näidikuploki kuvaris annab märku pisike tankuripilt) ning paari sekundi pärast lülitub gaasitoitele. Kesktunnelil asuva nupuga saab juht ka ise tarbitava kütuse liiki valida.

Peab küll ütlema, et 1,4-liitrine turbolaaduriga jõuallikas on üsna tuim tükk. Sihuke vanaaegne turbomootor. Jõud ilmub teisel pool 2000 pööret minutis ja ega teda siis ka eriti palju ei ole. Oma töö teeb mootor siiski ära – paigalt 100 km/h saavutamiseks kuluv 12,3 sekundit ei ole auto massi arvestades paha.

Meeldiva kõrvalefektina hakkab jõuallikas kiiresti sooja andma ja suudab suure kabiini ruttu mõnusaks kütta. Mis erinevalt diiselmootorist on juba väga suur pluss. Sõiduomadused on väikekaubiku (või praktilise mahtuniversaali) kohta korralikud, kuid sõiduautolikku kurvivõtmist muidugi oodata ei maksa.

Tulemused igati positiivsed

Proovisõidu lõpus võtsime gaasiballoonid uuesti täis, muuhulgas ka seepärast, et odomeetri näidul 228,4 km hoiatas auto gaasi peatsest lõppemisest ja bensiinitoitele ümberlülitamisest.

Balloonidesse mahtus 14,45 kilogrammi gaasi, mis maksis 11,26 eurot. Kahe päevaga sõitis Doblo läbi 230,3 kilomeetrit. Seega kulus gaasi 100 kilomeetrile 6,27 kilo, mis maksab 4,89 eurot. Selle autoga on isegi üksinda Tartust Tallinnasse sõita odavam kui bussiga!

Võrdluseks toome lähipäeval ilmuva Dacia Dokkeri proovisõidu tulemused. Ligikaudu sama suur, kuid diiselmootoriga sõiduk lõpetas 472-kilomeetrise teekonna keskmise kütusekuluga 4,9 l/100 km. Seega maksis 100 kilomeetri läbimine 6,76 eurot.

Gaasiautosid reklaamides armastatakse rääkida pöördühikutes, ja nimelt: kui kaugele saab sõita 10 euro eest. Meie proovisõidule eelnenud etapis oleks Fiat Doblo 10 euroga suutnud läbida 172,9 kilomeetrit, kuid meie enda proovisõidu tulemusena läbis ta koguni 204,6 km. Ja Dokker? «Kõigest» 148,0 km, kuigi ka see pole üldse paha tulemus kui mõelda tavalise ottomootori ja 10-eurose rahatähe peale.

Kokkuvõttes võib öelda, et jooksvad kulud on surugaasiga töötaval autol tõepoolest väiksemad kui diislil, ottomootoriga autost rääkimata. Kuid millal tasuvuspunkt saabub? Doblo-Dokkeri näitel säästab gaasiauto iga 100 kilomeetriga 1,87 eurot.
Saja tuhandega säästame niisiis 1870 €. Oletame, et 105-hj diiselmootoriga Doblo saab 100 km samuti 4,9 liitriga läbitud. Gaasiautost on ta 1440 eurot odavam – tasuvuspunktini oleks seega vaid 77 000 kilomeetrit.

Kui võrrelda tänapäeva ottomootorite ja diiselmootorite ning neis tarbitavate kütuste kulu ning hinnavahet, on see oluliselt parem tulemus, kui diiselmoooori tasuvuspunkt bensiinimootoriga võrreldes.

Tõe huvides tuleb ära märkida ka see tõsiasi, et näiteks Opeli mudelivalikus olev Zafira Classic CNG maksab sama palju kui diiselmootoriga mudel. Ehk see auto hakkab end ära tasuma juba esimesest kilomeetrist!

CNG autode leviku peamiseks takistuseks on aga täna tanklate vähesus. Neid on hetkel vaid kaks, üks Tallinnas ja üks Tartus, kuid kohe-kohe avatakse Tallinnas veel teinegi tankla, seejärel tankla Pärnus ja Ida-Virumaal.

Mitte segi ajada vedelgaasiga!

Surugaas (CNG - compressed natural gas) on kokkusurutud maagaas, mida tangitakse surugaasi sõiduki (NGV - natural gas vehicle) gaasimahutitesse automootori käitamiseks. Maagaasi energeetiline tihedus normaaltingimustel on väike võrreldes vedelkütustega.

Sõiduki mahutitesse tangitava gaasienergia hulga suurendamiseks tihendatakse gaasi rõhuni 200 bar. Siit ka mõisted surugaas, surugaasi auto, surugaasi mootor, surugaasi tankla jne.

Surumaagaas koosneb peamiselt metaanist ning ei ole veeldatud olekus. Tema suureks eeliseks on asjaolu, et surumaagaas on õhust kergem, mistõttu lekke korral ta hajub atmosfääris. See omadus annab talle märkimisväärse eelise bensiini või veeldatud naftagaasi ees (LPG - Liquefied Petroleum Gas).

Lisaks on surumaagaasil küllaltki kõrge süttimistemperatuur (600°C) võrreldes bensiini või LPG-ga. Maagaas ei ole toksiline ega söövitava toimega kütus.

Maagaasivarusid on prognoositud veel järgmiseks 60 aastaks ning autotootjad on üldiselt võtnud tulevikusuuna maagaasisõidukite tootmismahtude suurendamisele, kuna tegemist on puhta, keskkonnasõbraliku ja küllaltki ohutu kütusega ning metaani täielikul põlemisel tekib süsihappegaas ja vesi.

Maagaasisõidukite kasuks räägib fakt, et maagaasivarude ammendudes on võimalus seda biogaasi puhastamisel biometaaniks pidevalt juurde toota.

Surugaasi ei tohi segi ajada teiste küttegaasidega nagu näiteks veeldatud naftagaas (LPG - Liquefied Petroleum Gas), mida maagaasi tanklas ei tangita. Eksituste ja ohu vältimiseks on ka surugaasi ja vedelgaasi tankuri püstolid erinevad.

Küll aga on ka vedelgaasil sõitvad autod Eestis üsna levinud. LPG (ka CNG) gaasiseadmeid saab paigaldada sisuliselt igale autole, kuid enamlevinud on nad siiski suurema töömahuga bensiinimootoritega autodel.

Seadme paigalduse hind on soodsam kui CNG autode hinnavahe tavaautoga, mistõttu on ka seadme tasuvusaeg väiksem. Samuti on Eestis vedelgaasi tanklaid oluliselt rohkem kui maagaasi tanklaid. Ainsaks küsimuseks jääb see, et mitte kõik autotootjad ei aktsepteeri tehasevälist seadmete paigaldamist ja võib katkestada garantii.

Lisaks on mitmed vedelgaasiga sõitnud autokasutajad kurtnud liiga sagedast filtrite ummistumist. Surugaaasiga autol seda probleemi pole.

Rohkem pilte auto testimisest näeb siit.