Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2009/03/17/149812t1hb96b.jpg)
Kogu Eestit hõlmav kiire interneti võrk oleks hea asi. Majandusminister Partsi ja eraettevõtete kokkulepe kaablite vedamiseks üle kogu maa seega samuti. Riik tagaks plaani järgi Euroopa erinevate struktuurifondide rahaga selle, et kiire internet jõuaks aastaks 2015 ka sinna, kuhu selle vedamine sideettevõtetel ilma toeta majanduslikult tasuv poleks. Nn lairibaühenduse kasutusele võtmine kasvataks majandust. Lisaks tuuakse esile, et ehitustööde raha ringleks Eestis ja aitaks praeguse mõõna ajal turgutada ka majandust.
Teisalt küsivad skeptikud, kas on ikka parim asi Eesti innovatsiooni edendamiseks matta kuus miljardit krooni kaablitesse. Kas see on vajalik, et kiire internet oleks igas külas? Nende mõte liigub rada pidi, et «kogu maa internetiseerimine» on tarbimisele suunatud ettevõtmine, mille teoks tegemise järel peab uuesti otsima raha (järgmise suurprojekti jaoks). Investeerida võiks hoopis oma uute ja huvitavate toodete ning tehnoloogiate välja mõtlemisse, leiavad nad. Olevat ju innovatsiooni, mitte tarbimise aasta.