/nginx/o/2013/02/07/1558800t1h2b9a.jpg)
On raske öelda, kas Toyota Verso näol on tegemist mudeliuuenduse ehk faceliftiga või täiesti uue mudeliga. Tootja kaldub oma väljaütlemistes viimase variandi poole, autot silmitsedes tundub esimene valik tõepärasem. Nimetusest palju tähtsam on aga asjaolu, et Verso muutus paremaks nii sõiduomadustelt kui ka viimistluselt, kirjutab Whatcar?i ajakirjanik Argo Verk.
Ühtne firmastiil
Toyota kinnitusel võib silmaga näha umbes 60 protsenti kõigist parendustest. Väljaspool autot tähendab see eelkõige Aurisega samas võtmes ninaosa koos kaheosalise iluvõre, suurema firmamärgi ja esituledesse ulatuva hõbeliistuga.
Kui veel mõne aasta eest ei leidunud erinevate Toyotade disainis just palju ühtmoodi elemente, siis nüüd püritakse sarnase stiilijoone poole kõigi mudelite juures. Sealjuures rõhutatakse eraldi, et tegemist on just nimelt ühtse stiiliga, mis mingil juhul ei tähenda, et kõik Toyotad peaksid edaspidi ühesugused hakkama välja nägema.
Aga tagasi Verso juurde. Küljejoon ning tagaosa on peaaegu identsed eelkäijaga, pisierinevusi leiab tagatulede ning –kaitseraua juures ning lisandunud on mõned hõbedased ehisliistud.
Sõitjateruumi materjalid muutusid samuti paremaks ega vääri nurinat, kuigi klassi tippude tasemest jääb pisut puudu. Endiselt saab Versot nii 5- kui ka 7-kohalisena, viimasel puhul muuseas võrdub istmete allaklappimisvõimaluste arv tervelt 32-ga.
Suurepärane diisel
Proovisõiduks pakuti kahte erinevat Versot – 1,8liitrine ottomootor kombinatsioonis CVT-automaatkastiga ning manuaalkastiga 2liitrine diisel. Esimene pakub küll lisamugavust käiguvahetuse arvelt, kuid on piisavalt jõuetu, et maanteel kiirendades juhti närviliselt vandesõnu loopima panna.
Diiselmootor seevastu sobib antud pereautole nagu valatult. Kuus käiku tähendaks nagu palju sahmimist käigukangiga, kuid tegelikkuses veab masin mõnusalt juba madalatel pööretel ja minekut jagub pea igal kiirusel. Arvude keeles kirjeldab olukorda 310 Nm 1600-2400 pöörde juures. Kütusekulugi vähenes võrreldes eelmise põlvkonnaga ligi 0,4 liitri jagu, olles nüüd 4,9 l /100 km.
Toyota usub, et nimetatud kaheliitrine diisel saab Euroopa turgudel kõige populaarsemaks ja pole mingit põhjust kahelda selle arvamuse paikapidavuses. Ülejäänud versioonid – bensiinitoitel 1,6liitrine (132 hj), juba mainitud 1,8liitrine (147 hj) ning 2,2liitrine diisel (kahes erinevas seades – 150 ja 177 hj) on kiirteede tarvis kas lahjavõitu või siis hinna poolest kättesaamatumad.
Eestis stardivad uue Verso hinnad 19 250 eurost (1,6 Standard), kuid veidi parema varustuse ja suurema ottomootoriga 7-kohalise auto eest peab välja käima pisut alla 23 000 euro. Kiidetud 2liitrine diisel maksab veel umbes 1000 euro jagu rohkem.
Automaatkäigukasti saab lisaks proovisõidus olnud masinale ka 150-hj diiselmootorile, sel puhul pole enam tegemist astmeteta CVT-kastiga, vaid 6-käigulise traditsioonilise seadmega.
Näidikud endiselt armatuurlaua keskel
Nagu eespool mainitud, on kabiin iseenesest täitsa nägus, kuid üldhinnet kisuvad minu jaoks alla mõningad ohverdused ergonoomikas. Milleks muuks saab nimetada istmesoojenduse nuppude paiknemist keskmise käetoe all, kus nendeni pea võimatu küündida? Ilmselt ei jagunud selle funktsiooni tarvis keskkonsoolil normaalset kohta ja kuna soojendust tarvitab vaid murdosa uue Verso omanikest, siis löödi käega – ah, jumal temaga…
Eelkäijaga sarnaselt leiab Verso näidikuteploki mitte juhi eest, vaid armatuurlaua keskosast. Parema ülevaate huvides on see keeratud juhi poole ja kuna «kellad» asuvad ploki sügavuses, siis näiteks kiirust saab kõrvalistuja jälgida ainult kuni 80 km/h tunnikiiruseni. See annab võimaluse ka sõnaka pereliikmega kõrvalistmel näägutamist pelgamata omatahtsi tempot valida.
Pearuumi ja avarust on Versos palju, 5-kohalisena mahub ka pagasiruumi kogu pere vajalik kraam probleemideta ära. Vajadusel allaklapitavad seljatoed moodustavad täiesti sileda pagasiruumi põhja.
Need puuduvad 3 vilgatust…
Proovisõidul jäi üks asi veel häirima. Nimelt on juhiistme padi küll paraja pikkusega, kuid võttes tervikuna nii rooli- kui ka isteasendit, oli mugava positsiooni leidmine küllaltki keeruline. Sättides ennast rooli järgi mõnusasse kaugusesse, jäi jalgadele ruumi väheks. Nihutades istet tahapoole asus aga rool pisut liiga kaugel. Nii tuligi teha kompromiss ja sõita minu maitse jaoks liigpüstise seljatoega.
Ning virisemise lõpetuseks – kui Aurisele õpetas Toyota selgeks kerge puute peale 3 korda suunatule vilgutamist, siis Versole jäi see funktsioon endiselt külge panemata. Loomulikult ei ole tegemist üliolulise detailiga, kuid kord asjaga harjununa tunneb juht sellest kindlasti puudust. Kunagi polnud ju autodel ka päevatulesid või istmesoojendusi, aga tänapäeval ei kujutaks oma sõidukit ilma nendeta kuidagi ette.
Vaikne ja hästi juhitav
Nagu sissejuhatuses mainitud, jäävad olulisimad muudatused uue Verso juures silma eest varjule, kuid seda enam saab neid nautida autoga teel olles. Oluliselt suudeti vähendada müra ja vibratsiooni, parandati aerodünaamikat, muudeti elektrilise roolivõimendi seadeid ja suurendati kere jäikust.
Sõidus väljendub see tõsiasjas, et maanteekiirusel saab kaasreisijatega häält tõstmata vestelda, auto keerab kuulekalt kurvi ja kütusekulu on eelkäijast madalam. Rool on küll aeglasevõitu ega soosi sportlikku sõidustiili, kuid sobib Verso olemusega. Kiiresti sõitmiseks leiab Toyota valikust hoopis teistsuguseid sõidukeid.
Vedrustus ei ole siidpehme, kuid hambaproteeside lahtipõrumist karta samuti ei tarvitse. Kogu auto iseloomu kirjeldamiseks sobib parema omadussõna puudumisel «pehme». See tähendab, et kõik Versos toimib sujuvalt ja vaevatult, samas aeglaselt ning pehmelt. Rooli sai juba mainitud, kuid väide kehtib ka pedaalide ja käiguvahetuse kohta.
Lõpetuseks
Toyota uus agressiivsem look tuleb Verso välimusele igati kasuks ja auto paistab eelkäijast seetõttu hoopis dünaamilisem. Veidi parem varustus, korralikud sisustusmaterjalid ja madalam müratase teevad pika sõidu Verso roolis mugavaks. Arvestades ka parendusi veermikus ja roolisüsteemis, võib julgelt väita, et uus mudel ületab eelkäijat pea kõiges. Kuna olulisim püsib silma alt peidus, tasub aga ise kohale minna ja uus Verso järele proovida.
Meeldib: Aurise-stiil, 2liitrise diisli suutlikkus ja kütusekulu, sõitjateruumi avarus.
Ei meeldi: istmesoojenduse nuppude paiknemine, juhi isteasend, CVT-kasti ja mootori koosluse jõuetus.
Rohkem pilte auto testimisest näeb siit.