Proovisõit: Opel Adam

Opel Adam Foto: WhatCar?

Whatcar?i ajakirjanik  Olev Toom kirjutab sellest, miks ei suutnud Opeli väikeauto teda täielikult võluda.

Millega väikeauto võlub? Ruumikusega? Ei. Dünaamikaga? Harva. Praktilisusega? Ainult niivõrd kui asi manööverdamisvõimet puudutab. Hinnaga? Sageli. Midagi näikse siiski puudu jäävat.

Kasutaks õige ebaharilikke kujundusvõtteid, mõtlesid Renault' inimesed rohkem kui kakskümmend aastat tagasi. Ja lõid Twingo. Sest ajast on julge kujunduse, värvika materjalivaliku ja isikupärase olekuga väikeautosid nähtud mitmeid. 

 

Mini muidugi. Fiat 500. Citroën DS3. Audi A1. Ning nüüd soovib ka Opel oma turuosa saada. Peamiselt panustatakse noortele, edukatele ja energilistele linnainimestele. Sealhulgas ja eriti Eevadele.

 

 «Ei mingit retrot, meie vaatame tulevikku», teatab Opel Adami välimusest rääkides. Tjah, pigem on asi selles, et erinevalt Minist ja Fiatist ei ole Rüsselsheimi firmal oma minevikust säärast legendaarset väikeautot võtta. 

Tühjalt kohalt loodud auto on igati nunnu. Temast paistab küll veidi Audi A1 ja pisut Fiat 500 jooni, kuid see ei tee tulemust halvemaks. 

Ja õige ehtimine alles algab. Värvipalett on mõnusalt kirju nagu 70. aastatel, musta ja valge mitmesugused segud ei olegi ülekaalus. 

Nagu võistlejatelgi, saab ka Adamil katuse teist värvi tellida. Värvinimesid on hinnakirjast üsna lõbus lugeda, olgu näidetena toodud «Saturday White Fever», «James Blond» ja «I'll Be Black».

Adami välimust saate isikupärastada ka kroomliistukomplekti ning erisuguste velgede abil. Viimaste läbimõõdud on 15 kuni 18 tolli. Ning kui erikujulised ja erivärvilised rattad teie arvates veel küllalt omanäolised ei ole, saate rattakodarale lasta kinnitada kerevärvi (või mõnda muud värvi) «lipsu». 

Mootorikattele ja katusele tellitavad triibud teevad Adami sportlikumaks. Kuid ega ma jõua siin kõiki kujundusvõimalusi loetleda. Opeli Saksa võrgulehel on Adami konfiguraator juba olemas ja küllap jõuab see peagi ka Eesti müüjate lehtedele. Siis saate ise kõiki võimalusi katsetada. 

Olgu veel märgitud, et valiku lihtsustamiseks pakub Opel kolme varustuspaketti nimedega Glam, Slam ja Jam. Ah jah, tegelikult on ka baasversioon Essentia olemas, kuid tema puhul varustusest rääkimine tundub kerge liialdusena.

Sõitjateruumi saab oma soovi järgi veelgi mitmekülgsemalt kujundada. Aplikatsioon armatuurlaual võib olla kerevärvi või kanda ühte paljudest mustritest. (Proovisõiduauto meenutas selle koha pealt mosaiikplaadiga kaetud vannituba).

Istmeid teise kohta küll tõsta ei saa, aga nad on niigi mugavad. Näidikud on üpris kirevad, kuid ootamatult kergesti loetavad.

Vaid suurepiksline vedelkristallekraan kahe «kella» vahel ei sobi Adami popi ja noortepärase olemisega kokku. Laepolstrile aga võite tellida näiteks rünkpilvedega sinitaeva pildi. Ja kui see veel küllalt isikupärane ei ole, saab 280 euro eest laepolstri taha põlema 64 valgusdioodi. 

Ma küll arvan, et see ei ole sugugi kõik. Tulevase mudelivärskenduse käigus tuleks lakke monteerida terve valgusdioodpaneel, mida juhtiv Intellilink-liides (vt allpool) oskaks GPS-vastuvõtja ja taevakaardi abiga välja arvutada, mis tähtkujud parajasti auto kohal paistavad, ning need ka LEDide abil lakke joonistada.

Tagaiste on kitsuke nagu sellistel autodel ikka. Samuti ei mahuta pakiruum kuigi palju (170 l), nii et vähegi arvestatava pagasiga reisimiseks tuleb ühe või mõlema tagaistme seljatugi alla lasta. Nähtavus tahapoole on ootamatult hea.

Mootoreid on valikus kaks, mõlemad bensiinitoidulised. Väiksem, 1,2-liitrine, arendab 70 hobujõudu, 1,4-liitrine aga on saadaval 87 või 100 hobujõuga. Miks viiekäigulise käsitsilülitatava käigukasti alternatiivina ei pakuta linnaautole hädavajalikku automaatkäigukasti, jääb vähemasti minule suureks mõistatuseks. Budapesti ummikutes sõites või pigem seistes oskas isegi minusugune manuaalipooldaja «automaadi» eeliseid hinnata.

Sõidab 3,7 meetri pikkune Adam linnas kenasti, tema pöördediameeter on rahuldav -- 10,2 m. Suhteliselt aeglaste ülekannetega käigukast laseb fooride vahel ka tempokalt liikuda. 

Linnast väljas ja eriti kiirteedel hakkab mootor aga kaebliku undamisega juhtima tähelepanu kuuenda käigu vajadusele. Ja väga kerge rool segab kindlat juhtimist.

Veidi otsinud, avastate armatuurlaual rooli kujutisega nupu -- ja selgub, et selle vajutamine teeb rooli veel kergemaks.

Vedrustus töötab Adamil korralikult ja mürasummutus on väikeauto kohta tubli. Kuid enamgi tähelepanu pälvib Intellilink-liides (300 €), mille kaudu saate auto kuvariga ühendada oma mobiiltelefoni -- Android-operatsioonisüsteemi kasutava või Apple-i toodangu (ja tulevadki mängu õunad!). 

Nutitelefoni rakendustest näidati meile esialgu ainult Bringgo nime kandvat navigaatorit, kuid on kindel, et neid hakkab Adamiga sõitvate Eevade tarvis hulgaliselt ilmuma. Igal juhul on sedasorti lähenemine tervitatav, sest autosse ehitatud navigaatorid kipuvad maailmatasemest ikka mõni aasta taga käima ja nende kaardimaterjaliga on lugu veel ebaoptimaalsem.

Hind algab Adamil praegu 10 200 eurost, kuid selle eest pakutav versioon Essentia ei saa isegi kliimaseadet, ülalkirjeldatud imedest rääkimata. Opeli Saksamaa lehel asuvat autokonfiguraatorit katsetades sain aga hinna lihtsasti üle 21 000 euro «konfigureerida».

Kokkuvõtteks tuleb öelda, et Opel on i-põlvkonna inimestele loonud üsna huvitava toote, mis peaks aja möödudes üha paremini virtuaalmaailma sobituma.

Kuid ma pidin ju autost rääkima? Rääkisingi. Teistsugune jutt tuleks, ütleme, Cascada proovisõidu järel.

Meeldis: linnasõit, mürasummutus, Intellilink.

Ei meeldinud: mootori ja rooli käitumine kiiremal sõidul, automaatkäigukasti puudumine. Ja automaatkäigukasti puudumine.

Rohkem pilte näeb auto testimisest siit.