Goethe Instituut tõi koostöös BMW Grupi ja Kumu kunstimuuseumiga Eestisse neli teost erakordsest BMW Art Cars kollektsioonist.
Galerii: BMW kunstiautod jõudsid Kumusse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alates 14. aprillist eksponeeritakse kultuurikuu «Saksa kevad» raames Kumu sisehoovis ja fuajees nelja maailma tippkunstniku kujundatud autot.
Tallinnasse jõuavad kollektsiooni kuuluvad autod, mida on kujundanud Roy Lichtenstein, A. R. Penck, David Hockney ja Jeff Koons. Projekt BMW Art Cars käivitus 1975. aastal, mil prantsuse oksjonipidajal ja ringrajasõitjal Hervé Poulain'il õnnestus veenda Ameerika kunstnikku Alexander Calderi võtma ette enneolematu eksperiment. Nii andis BMW Calderi käsutusse võidusõiduauto 3.0 CSL ning sündiski kunsti ja tippdisaini ambitsioonikas sümbioos, mis astus maailma ette Le Mans'i 24-tunnisel võidusõidul.
Sellest ajast saadik on 17 tuntud kunstnikku üle kogu maailma muutnud BMW autosid kunstiteosteks − lisaks Calderile nii Frank Stella, Roy Lichtenstein, Andy Warhol, Ernst Fuchs, Robert Rauschenberg, Michael Jagamara Nelson, Ken Done, Matazo Kayama, César Manrique, A. R. Penck, Esther Mahlangu, Sandro Chia, David Hockney, Jenny Holzer, Olafur Eliasson, Robin Rhode kui ka Jeff Koons.
BMW kunstiautosid on eksponeeritud maailma tuntumates muuseumides ja galeriides nagu Louvre, Guggenheim ja Shanghai kunstimuuseum, ent vaid väga harva on saanud suur hulk neist kokku ühes paigas, viimati Londonis olümpiamängude ajal.
Roy Lichtenstein ütles 1977. aastal kujundatud BMW 320i kohta, et juurdles auto üle pikalt ning andis sellesse oma parima. Tulemus on auto kere aerodünaamika ja tema esteetika harmooniline kombinatsioon – see on üks kiiremini liikuvaid kunstiteoseid, mida maailmas nähtud! Lichtensteini kuulsat koomiksistiili on näha värvides.
«Tahtsin, et autole tõmmatud jooned kujutaksid maanteed, juhataksid autole teed. Loodud disain viitab ka maastikule, millest auto läbi sõitnud on,» kommenteerib kunstnik. Roy Lichtensteini autot esitleti Pariisi Pompidou keskuses ning ka Le Mans'i võidusõidurajal, kus autoroolis olid Hervé Poulain ja Marcel Mignot. Auto saavutas üldarvestus üheksanda koha ning finišeerus oma klassis esimesena.
A. R. Pencki sõnul on BMW Z1 juba ise kunstiteos, mis väärib kunstiauto nimetust, kuna selle kujunduses peegeldub disainerite ja inseneride loovus ja kujutlusvõime. Pencki inspireeris auto tehniline disain, mida ta enda kunstiarsenali ja märgisüsteemi abil täiendas. Oma lihtsuses meenutab Pencki kujundus eelajaloolisi koopamaalinguid, ent esitab sealjuures vaatajale siiski väljakutse, kuna kujutatud figuurid ja märgid on pika tööprotsessi käigus abstraheeritud koodid, mis kannavad endas kindlat sõnumit.
«Kahe kunstiteose ühendamine, kunsti ja tehnoloogia ühendamine – see huvitas mind. Eriti kunsti loomine kolmemõõtmelisele objektile,» on Penck öelnud. Tema 1991. aastal kujundatud BMW Z1 on loodud üksnes näituseeksponaadina, sellega pole kunagi sõidetud ega võisteldud.
David Hockney on kommenteerinud 1995. aastal valminud BMW 850 CSi loomist nii: «Silmitsesin autot ikka ja jälle. Lõpuks tuli mul mõte kujutada autot sellisena, nagu oleks sisemus väljastpoolt näha.» Hockney pööras auto justkui pahupidi, luues erakordse mulje, nagu paistaks auto läbi. Kapotil on mängitud mootori sisselaskekollektori stiliseeritud kujutisega, esiuksel on kujutatud autojuhti ning tagaistmel istub taksikoer. Lisaks tekitavad abstraktsed maastikumotiivid tunde, et ees ootab meeldiv sõiduelamus. Inglismaal sündinud David Hockney on 1960. aastatest saadik üks rahvusvahelise kunstimaailma säravamaid ja mõjukamaid tegelasi. Hockney kujundatud kunstiauto on loodud üksnes näituse jaoks, sellega ei ole kunagi sõidetud ega võisteldud.
Jeff Koons on kollektsiooni uusima teose autor. 2010. aastal valminud BMW M3 GT2 erksad värvid sugereerivad jõudu, liikumist ja plahvatavat energiat. Hõbedase sisekujunduse ja aukartustäratava välisilmega mõjub Koonsi kunstiauto dünaamilisena isegi paigal seistes. Koonsi inspireeris võidusõiduautode võimsus ja energia ning seda esile tuua idee oligi. Jeff Koonsi loodud autot esitleti Pompidou keskuses ning seejärel osales kunstiauto legendaarsel Le Mans'i võidusõidul, kandes Andy Warholi 1979. aastal loodud kunstiauto auks numbrit 79. Maailma edukaim kaasaegne kontseptuaalkunstnik Koons oli kunstiauto kujundamiseks ise soovi avaldanud – nii kirest autode vastu kui ka tulenevalt 1970. aastatel Münchenis veedetud ajast, mil ta BMWga sõitis.