/nginx/o/2012/10/26/1392140t1h3647.jpg)
Valitsus kiitis heaks uue kohustusliku liikluskindlustuse seaduse eelnõu, millega lähendatakse liikluskindlustust teiste kindluslepingutega ning muudetakse muuhulgas kahjude käsitlemise korda ja kindlustuskaitse ulatust.
Valitsus kiitis uue liikluskindlustuse seaduse eelnõu heaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks olulisemaid muudatusi võrreldes kehtiva seadusega on kannatanu võimalus pöörduda teatud juhtudel kahjunõudega oma liikluskindlustuse kindlustusandja poole. See muudab kahjude käsitlemise kannatanule mugavamaks ja kättesaadavamaks. Säilib ka praegune süsteem, kus kahjunõue esitatakse süüdlase kindlustusandjale.
Seadusega kaasneb muudatusi ka kindlustuskaitse ulatuses, kuigi peamised põhimõtted jäävad senisega võrreldes samaks. Eelnõuga tõstetakse kindlustussummasid – varakahju 1 miljoni suurune piirmäär tõuseb 1,2 miljonile eurole ja inimese tervise kahjustamisest või kehavigastustest tuleneva hüvitise piirmäär tõuseb tänaselt 5 miljonilt 5,6 miljonile eurole. Protsentuaalselt suureneb enim mittevaralise kahju hüvitise piirmäär, mis kehtivas seaduses on 640, eelnõus aga 3200 eurot.
Uue seadusega vähenevad erinevused liikluskindlustuse ja teiste kindlustuslepingute vahel. Seega liikluskindlustuse leping muutub tavapäraseks kindlustuslepinguks. Lepingu saab sõlmida tähtajaga kuni üks aasta ning lepingu perioodiks väljastatakse ka selle olemasolu kinnitav poliis. Soovi korral võib sõlmida ka automaatselt pikeneva lepingu.
Eelnõuga säilib kindlustusandjate õigus esitada teatud juhtudel tagasinõue õnnetuse põhjustajale, näiteks joobes juhtimise korral. Lisaks sätestatakse kolm uut alust tagasinõueteks: kui kahju põhjustati ületades lubatud piirkiirust 40 kilomeetrit tunnis või rohkem, töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tagajärjel või politsei eest põgenedes. Teisalt on uudne see, et enamikele tagasinõuetele sätestatakse ülempiir kuni 3000 eurot, mis suurendab kindlustusvõtjate kaitset.
Jätkuvalt pööratakse liikluskindlustuse süsteemis olulist tähelepanu kindlustamata sõidukitele. Põhiosas säilib kehtiv põhimõte, mille järgi kontrollitakse sõidukite kindlustuse olemasolu nii politsei kui Eesti Liikluskindlustuse Fondi (LKF) poolt. Registrisse kantud sõiduk võib olla kindlustamata kuni 12 kuud tingimusel, et sellise sõidukiga liikluses ei osaleta. Sõidukitele, mis on kindlustamata kauem, kohaldub praeguse LKF kõrgendatud kindlustusmakse süsteemi asemel LKFi automaatne kindlustuskaitse, mis tagab ka kindlustamata sõidukitega põhjustatud õnnetuste puhul kahjude hüvitamise. Automaatse kindlustuskaitsega sõiduki eest peab selle omanik maksma LKFile kindlustusmakset ning õnnetuse korral rakendub kuni 640 euro suurune omavastutus.
Seadus jõustub 1. märtsil 2014. Kahjustatud isiku oma kindlustusandja poolt kahju hüvitamist puudutavad sätted jõustuvad 1. oktoobril 2014.