Sellest, et Subarul läheb Eestis hästi, oleme juba päris mitmel korral kirjutanud. Suurim «süüdlane» edus on kahtlemata Outback, mida näiteks Tallinnas kohtab sõna otseses mõttes iga päev kümnete kaupa. Seda, milliste uuendustega Subaru 2013. mudeliaasta Outbacki juures ostjaid üllatab, käis whatcari ajakirjanik Argo Verk uurimas Malmö ümbruses toimunud sõiduproovil.
Uuenenud Subaru Outback: 12 aastat ootamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi olgu öeldud, et kuigi testsõit toimus Outbackiga, kehtib lõviosa järgnevast ka uuenenud Legacy kohta. Erinevused välisdisainis on jätkuvalt marginaalsed, vahe tuleb sisse kliirensis (150 mm vs. 200 mm) ja baasjõuallikas, milleks Legacy puhul on 2liitrine bensiinimootor. Outbacki mudelirida stardib ainult automaatkäigukastiga ühilduva 2,5liitrisega.
Eriti põgusad muudatused
Väliselt on värskendatud Outbacki uuendused jäänud tagasihoidlikeks. Enim tähelepanu pälvib pisut suurem ja kandilisem iluvõre, mis muidu pehmevõitu «näo» veidi kurjemaks peab muutma. Esimesed udutuled tehti silmatorkavamaks ning kaitseraudki on uus. Erinevalt Foresterist pole diisel-Outbacki kapotilt kadunud turbo õhuvõtukühm.
Tagantpoolt te uut masinat vanast eristada ei suuda ning küljeltki tunnevad teadjamad facelifti ära vaid teistmoodi velgede järgi.
Salongis hakkab esimesena silma hõbedaste harjatud alumiiniumikarva detailide asendumine mustadega. Tulemus sai kahtlemata soliidsem, kuid näiteks tumeda sisuga autos jääb nüüd selgelt särtsakusest puudu.
Muudetud ilme said ka raadio ning näidikuplokk, viimane mõjub sealjuures eelkäijast palju värskemana. Pimedas helgib osutite punane värv efektselt «kellade» läikservadelt ning värviline infoekraan sobib pilti samuti suurepäraselt.
Küll aga jäi arusaamatuks sellesama ekraani otstarve sõidu ajal. Püsikiirushoidjat kasutades kuvatakse sinna küll valitud kiiruse digitaalnäit, kuid sellega sisuliselt asi piirdubki. Hetkelist ja keskmist kütusekulu ning võimalikku sõiduraadiust tuleb endiselt uudistada armatuurlaua ülaservas paiknevalt ekraaniribalt, infot seejuures ebamugavalt näidikuplokis asuva nupu abil vahetades.
Samas paikneb roolisambal klahvistik, mille abil saaks ilma erilise pingutuseta ka keskekraanil neidsamu numbreid vahetada. Kogu lahendus tundub seega veidralt poolikuna.
Miks nii kaua?
Suurimaks uuenduseks 2013.a. mudeli juures võib kahtlemata pidada automaatkäigukasti lisandumist diiselversioonide ritta. Subarule omaselt on tegemist variaatoriga ning traditsioonilistest astmetega automaatkastidest on Jaapani tootja tänaseks üleüldse loobunud. Põhjuseks eelkõige töökindlus, hind ja väiksem kütusekulu.
Miks siis võttis Euroopas nii nõutud kombinatsiooni turuletoomine sedavõrd kaua aega? Pole ju usutav, et Subaru inseneridel ei õnnestunud 12 aasta (7 aastat diisli müüki jõudmiseni, sealt edasi veel 5 aastat automaatkastini) jooksul vajalikku toodet valmis lihvida.
Põhjuste mõistmiseks tuleb süveneda tootja globaalsesse müügistrateegiasse. Nimelt on Subaru suurimad turud USA ja Jaapan. Sealjuures moodustavad Ühendriigid kogu margi müüginumbritest peaaegu poole.
Ei Jaapan ega USA poolda diisleid. Lisades siia veel ühe suurima turu – Austraalia, kus küll armastatakse diiselmootoreid, kuid au sees pole automaatkäigukastid, saamegi põhjuse, miks Subaru eurooplaste pidevale nurinale nõnda leigelt reageeris. Kui ikka king pigistanuks olulistes kohtades, oleks meie lemmikversioon hulga varem salongidesse jõudnud.
Hästitoimiv kombinatsioon
Igatahes on see nüüd saadaval ja sõiduproovi järel peab tõdema, et 2liitrine bokserdiisel saab ka automaatkastiga koostöös Outbacki liigutamisega täitsa hästi hakkama. Kuna Subaru nägemuse järgi on automaati eelistav juht eriti mugavust hindav, siis nähti just selle variandi puhul kõige rohkem vaeva mürasummutusega.
Tulemus ongi igati eeskujulik, isegi kõrgematel pööretel kostub diisli urin salongi küllaltki väljapeetult ning maanteel kulgedes pole jõuallikat üleüldse kuulda. Sarnaselt bensiinimootorile saab ka diisli puhul käike rooli tagant labadega vahetada. Eelfikseeritud astmeid on seejuures diislil ühe võrra rohkem – 7.
Lisaks häälestati käigukast imiteerima traditsioonilist seadet, mis tähendab näiteks kiirendusel selgelt tuntavaid käiguvahetushetki. Ausalt öeldes polegi rooli taga aru saada, et Outback variaatorit kasutab.
Mudeliuuenduse käigus jäeti diiselmootor puutumata, kuid 2,5liitrisele bensiinijõuallikale lisandus 6 hobujõudu (173 Hj) ja samavõrra väändemomenti (235 Nm). Suurima plussi leiab aga kütusekulu realt, kus keskmine näitaja vähenes 7,6 liitrini 100 km kohta. Et diisel tarbib automaadiga kombineeritult keskmiselt 6,3 l, siis vahe polegi tegelikult eriti suur.
Mugavusele orienteeritud
Sõidus avalduvad Outbacki head ja vead tuttaval kujul. Loogiline ka, sest alusvankriga peaaegu muudatusi ei tehtudki. Täiendati vaid tagavedrustust, suurendamaks küljestabiilsust haagise veol.
Seega on masin endiselt orienteeritud eelkõige mugavusele, tehes pehmeks ka veeremise üle konarliku teekatte kõrvalteedel. Siiski ei reageeri masin terava servaga aukudele kuigi hästi ja treppis teel tekib vedrustusel suuremal kiirusel raskusi rataste maapinnaga kontaktis hoidmisega.
Kui nüüd veel lisada, et rool on veidi ebamäärane, võib hakata tunduma, et Outbackiga polegi kuigi hea sõita. Õnneks ei vasta see absoluutselt tõele. Maanteel puuduvad kuni 130-140 km/h igasugused mured ja asfaldilt maha keerates jõuate Outbackiga tõenäoliselt jõhvikarabale või seenevälule palju lähemale, kui mõnda teist marki sõidukiga.
Oma laisavõitu suure pereauto olemusest hoolimata peitub tänu mõistlikule kliirensile ja asjalikule nelikveole Outbacki sisemuses üsnagi võimekas maastikuauto. Proovisõidul sai vallutatud nii järsu kaldega tõuse, sügavaid rööpaid kui ka porimülkaid ja väikese üllatusena ei jäänud masin isegi tavalistel tänavasõidurehvidel kusagil hätta.
Seega, Subaru Outback pole ilmselt maailma parim kiirtee auto, kuid Eestis legaalsete kiiruste juures on sõit pehme ja mugav ning metsateedel võib lisaks paljukiidetud Foresterile ka Outback pea iga analoogse linnamaasturi väljakutse vastu võtta. Hätta see ei jää.
Senisest odavam baasmudel
Ostjate meeleheaks stardib uus Outback 28 490 euro tasemelt, mida on mõnevõrra vähemgi, kui eelmisel mudelil.
Põhjust tuleb otsida Jaapani peaministri uuest majanduspoliitikast, mis viimastel aastatel pea pidurdamatult kerkinud jeeni kursi kiirele langusele on pööranud.
Vaevalt, et jaapanlased ise inflatsiooni üle eriti rõõmustavad, aga eestlastel võimaldab see igatahes sealmail toodetud autosid soetada soodsamalt.
Odavaim diiselversioon maksab 29 900 eurot ja Lineartronic lisab sellele veel 1 600. Seejuures täienes Outbacki baasvarustus tagurdamiskaameraga ning hoova kerge puute peale oskab auto nüüd reavahetusel ka suunatuld 3 korda vilgutada. Lisavarustusest saab valida muuhulgas nahksisu, võtmeta sisenemise, naviseadme jpm.
Kokkuvõtteks
Kui otsite ca 30 000 eelarve juures uut pereautot, on Subaru Outback endiselt üks parimaid pakutavaid variante. Lisaks korralikule varustusele ja avarale salongile saate kõrge kliirensi ning võimeka nelikveoga masina, mis tõenäoliselt teenib teid probleemideta pikki aastaid.
Kuna Outbacki baasmudeli ja diiselautomaadi hinnavahe on aga siiski ligi 3000 eurot, võiks kindlasti kaaluda, kas enammakstud summa ennast majanduslikult ära tasub. Sõites veab diisel küll madalatel pööretel jõulisemalt, kuid suures plaanis masinate kiiruslikel võimetel erilist vahet pole.
Meeldib: Uus näidikuplokk, kombinatsioon diisel/automaat, ruumikus, maastikuvõimekus, hind
Ei meeldi: Vedrustuse toimimine teatud tingimustes, ebamäärane rool, infoekraani funktsioonid