/nginx/o/2009/01/06/113514t1hf63d.jpg)
Uute autode müük kasvas Eestis aprillis hüppeliselt, uusi sõiduautosid müüdi 1913 ehk 18 protsenti rohkem kui mullu samal ajal, mil koduturule müüdi 1566 sõiduautot, teatas Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit (AMTEL).
Uute autode müük kasvas aprillis 18 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Automarkide osas on jätkuvalt liidrikohal Toyota 271 autoga, edestades tublisti talle järgnevaid Hondat ja Volkswagenit, kelle tulemused aprillis olid vastavalt 190 ja 186 müüdud sõiduautot. Suurima hüppe eelmiste kuudega võrreldes tegi Kia, ületades märtsikuu läbimüüki pea kahekordselt ja tõustes sedaviisi markide seast neljandale kohale.
Enim müüs tarbesõidukeid Citroen, järgnesid VW ja Peugeot, müüdud sõidukite arvuks olid vastavalt 59, 53 ja 43. . Veokeid osteti aprillis täpselt sama palju kui märtsis, ehk siis 60, ja antud segmendis tegid parima tulemuse Volvo ja Scania.
Erinevate segmentide jaotuses kasvas enim väiksemate keskautode müük. Seevastu märtsis hüppe teinud maasturite osakaal langes veidi, taandudes aasta esimeste kuude tasemele. Maastureid on siiski müüdud tänavu talvel ja kevadel palju jõudsamalt kui varasematel perioodidel ning seda on AMTELi hinnangul mõjutanud ilmselt nii pikale veninud talv kui ka meie teede ja tänavate nukker olukord. Alternatiivkütust kasutavate autode osas müüdi eelmise kuuga võrreldes vähem ka elektri- ja hübriidautosid, vastavalt 6 ja 22.
«Hinnates uute autode aprillikuu müüki Eestis, teeb kindlasti rõõmu elektriautode ja hübriidide müügi edenemine,» kommenteerib AMTELi tegevjuht Arno Sillat.
«Arvud on küll väikesed, kuid huvi on pidev. Õige niši ja kasutamise korral on elektiriajamiga autodel suured eelised ning täna on olemas ka korralik laadimisvõrgustik. Gaasiautode müük seevastu kiratseb ning praktiliselt olematu turg jaguneb suru- ja vedelgaasiautode vahel, millest edasiarendamiseks ei teki kummalgi mõistlikku kasutajate massi.»