Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/31/1796310t1h0d20.jpg)
«Iga kümne aasta järel toimub tehnoloogias suur hüpe. Viimane oli siis, kui sülearvutitesse tuli traadita internet. Usun, et oleme sellele uuele hüppele üsna lähedal,» sõnas India päritolu ameeriklane Ajay V. Bhatt Amsterdamis asuvas Hollandi meremuuseumis, kuhu tänavuse Euroopa leiutaja auhinna nominendid ajakirjanikele üles rivistati.
Üle 20 aasta Intelis töötanud Bhatt leiutas kolleegidega tänapäeval igas arvutis leiduva USB-liidese, mis päev pärast intervjuu tegemist ehk 17 aastat pärast leiutamist kuulutati 2013. aasta parimaks väljastpoolt Euroopat tulnud leiutiseks. See pole esimene tunnustus 1957. aastal sündinud mehele: oma seadmete eest on ta auhindu võitnud ka varem, viimati näiteks Londonis toimuval Aasia auhindade galal.
USB tulevik
Lisaks USB-le on Bhatt disaininud uue, Apple’i kasutatava Thunderbolt ühenduse, mis sündis ühel lõunal salvrätikule tehtud kritseldusest.
«Keskne idee oli muuta arvutid lihtsamini kasutatavaks. Enne meie leiutist kasutasid arvuteid need samad tehnikud, kes arvuti ehitasid. Meie eesmärk oli arvuti kasutamine ka teistele inimestele lihtsamaks muuta,» lausus Bhatt USB sünni kohta.
Praegu on arvutites enamasti kasutusel USB2, mille kiirus on 480 Mbit/s, ent poodides saadaolevatel seadmetel on juba küljes sisendi kolmas versioon, mis võimaldab andmesidekiirust kuni 5 Gbit/s.
Ent mis on USB tulevik? «USB 4.0 tuleb tõenäoliselt kaks korda kiirem kui on USB 3.0. Võib-olla ka teistsuguse otsikuga,» märkis Bhatt.
Samas on Intel Bhatti sõnul välja töötamas seadmeid, mil kogu andmeside toimub täiesti juhtmevabalt. «Usun, et umbes kolme aasta pärast näeme seadmeid, kuhu pole võimalik midagi sisestada. Isegi mitte aku laadimiseks. Töötame selliste seadmete kallal,» tunnistas riistvaraarhitekt.
Inimese elu lihtsamaks ja mugavamaks tegevaid uuendusi ootab ka Šveitsi füüsik Martin Schadt, kes 1970. aastatel töötas välja viisi, kuidas vedelkristalle saab kasutada ekraanide valmistamisel. Nüüdseks on LCDst saanud maailmas enimkasutatav ekraanitüüp, mida leidub arvutitel, nutitelefonidel, televiisoritel jne.
74-aastane Schadt oli intervjuu ajal üllatavalt virgas, olles enne andnud mitu intervjuud ja suundudes pärast minuga rääkimist sama energiaga uusi intervjuusid andma.
«See teie telefon. See saab oma valguse ekraani tagant. Aga tegelikult on võimalik, et LCD kasutab end ümbritsevat valgust, et pilti näidata. See säästaks nii palju energiat!» ütles ta ajakirjaniku näppude vahelt tema teksti salvestavat iPhone’i haarates.
Veelgi vähem energiat
Schadti sõnul ei kasutata praegu LCD-tehnoloogia täielikku potentsiaali. Nimelt valgustatakse enamikku ekraane nende tagant, kuid energiasäästlikum oleks ära kasutada päikesevalgust. «Ma arvan, et sellised telefonid on kahe aasta kaugusel. Ja need kasutavad kümnendiku energiast, mis praegu,» lausus ta.
Ent juba praegu on tehnoloogia, mis võimaldab väga energiasäästlikult näiteks e-lugereid valmistada – E ink. Selle valmistajad Joseph M. Jacobson ja Barrett Comiskey kandideerisid koos USBga Euroopa-välises kategoorias.
«E ink on väga ilus tehnoloogia, aga neil saavad olema rasked ajad. E-lugerid näevad head välja, aga miks tahta E inki, mis on mustvalge, kui varsti saab kasutada väga energiasäästlikku värvilist LCDd?» kommenteeris Schadt konkurendi tegemisi.
Euroopa leiutaja auhinna paneb alates 2006. aastast välja Euroopa Patendiamet. Lisaks elutöö auhinnale ja väljastpoolt Euroopat tulnud leiutise auhinnale valiti võitjad veel tööstuse, väikese ja keskmise suurusega ettevõtte ning teadustöö kategoorias.
Ajakirjaniku reisi kulud tasus Euroopa Ajakirjanduskeskus
USB ja LCD
• USB ehk Universal Serial Bus on standardiseeritud port, millega saab arvuti külge ühendada erinevaid välisseadmeid nagu arvutihiirt, monitori, skännerit, PDAd, digitaalkaamerat jne.
• LCD ehk vedelkristallekraan on tänapäeval maailmas enimkasutatav ekraanitehnoloogia, mida kasutavad televiisorite, arvutikuvarite, infoplokkide jne tootjad.