Proovisõit: Toyota iQ

Foto: Autonet.ee

Vähem kui kuu tagasi jõudis Eestis müüki uus Toyota ülikompaktne linnaauto iQ, mida näidati avalikkusele kontseptuaalse mudelina esmakordselt juba 2007. aasta sügisel peetud Frankfurdi näitusel.

Pisut alla 3 meetri pika ja ligi 1,7 meetri laia masina proovimisele õhutas tagant hiljuti testitud Peugeot 107, mis Toyota analoogina kannab nime Aygo, kirjutab

Autonet.ee

.

Just see sõiduk kummutas vähemalt siinkirjutaja jaoks müüdi, et kompaktautoga ei kõlba üldse sõita. Tuleb tunnistada, et ka iQ osutus täiesti proovimist väärt neljarattaliseks. Kui esimesi iQ fotosid vaadates ja uudiseid lugedes tekkis mõte, et kellele ja milleks sellist autot vaja on, siis näiteks parkimisel on sellisele raske võrdset leida ning ka kütusekulu seisukohast pole midagi ette heita.

Nimetus iQ tuletati inglise keelest tõlgituna sõnadest individuaalsus, innovatsioon, kvaliteet ja kuubik. Tõsi ta on, kuskil kaubanduskeskuse parklas hakkab auto kohe silma, selle varustusse kuulub terve rida kaasaegset elektroonikat, Toyota viimase aja kvaliteediga pole samuti midagi lahti ning just kuup on see, mis antud loo kangelast kõige paremini iseloomustab.

Hea küll, väikese reservatsiooniga - kuubile on püütud teatavat voolujoonelisust anda. Välimuse omapära on väga värvikalt kirjeldatud Toyota pressiteates, kus öeldakse: «Sujuvad jooned voogavad eesmistelt kaitseraudadelt, kaarduvad graatsiliselt üles läbi eesmiste piilarite, kohtuvad katusega ja vajuvad tagasi alla tagaluugi poole, kus need asenduvad nurgelisemate jõulisemate joontega».

Loominguline pinge jätkub tagumisest kolmandikvaatest. Katusejoone servalt jookseb katkematu joon B-piilari poole, kaardub ümber sügava tagumise klaasiala enne tagasipöördumist tagaluugi poole ning hajub tugevate, geomeetriliste rattakoobaste juures.

Kui iQ kohta öeldakse, et see mahutab neli sõitjat, siis seda tuleb võtta teatava reservatsiooniga. Pikemate inimeste puhul tuleb esiiste lükata vastu tagumist, mis tähendab, et taha mahub poekott, lemmikloom või magav laps.

Lühemate inimeste puhul probleem nii terav pole, sest pealegi kannatab juhi kõrvalistujat üsnagi ette liigutada. Selleks on armatuurlaud sealpool oluliselt lühem kui juhi vastas. Kui aga teha väike kompromiss ja loobuda kõige mugavamast sõiduasendist, siis üllatus-üllatus, kaks täiskasvanut ja kaks last, neist üks turvahällis, mahuvad tõepoolest enam-vähem ära.

Laiutada ei saa, kuid paarkümmend kilomeetrit pole mingi probleem. Pagasi veoks sellistes olukordades aga ruumi enam ei jätku. Pagasiga on üldse, tänu auto mõõtmetele, üsna nigelad lood. Põhimõtteliselt on seda võimalik paigutada kas kõrvalistuja jalgade juurde või siis tagumised istmed alla lastes.

Istuda ja sõita on siiski vaatamata askeetlikkusele üsna mõnus. Toyota disainerid on kujustusele väga suurt rõhku pannud ning keskmiseks ilmetuks käkiks iQ-d kindlasti nimetada ei saa. Sisemised uksepaneelid, keskkonsool ning ka tagumiste istmete ümbrus on põhjalikult läbi mõeldud ja disainitud maksimaalselt funktsionaalseks ja kenaks. Kõvema plasti kõrval on kasutatud ka pehmemat.

Toyota iQ mootorivalikusse kuuluvad 1- ja 1,33-liitrised bensiinimootorid ning 1,4 D-4D diisel. Võimsused esimestel vastavalt 68 ja 99 ning teisel 90 hobujõudu, pöördemomendid 91, 123 ja 190 Nm. Teisest küljest vaadatuna aga on ka kütusekulu sama tagasihoidlik: ökonoomseim 1.0 VVT-i tuleb maanteel toime 3,9 ja linnas 4,9 liitri bensiiniga saja kilomeetri kohta. Süsinikdioksiidi emissioon ei ületa ühelgi jõuallikal 120 grammi kilomeetri kohta, mis on väga hea näitaja.

Küll aga pole selle autoga kiirendusvõistlustele asja: paigalt sajani kulutab diisliga iQ 12,6 ning väikseima bensiinimootoriga auto 17,7 sekundit. Maanteel möödasõit on seejuures täiesti võimalik, vajab vaid pikemat sirget ning rohkem aega.

Lubatud tippkiirused jäävad vahemikku 150 kuni 170 km/h. Kütusekulust veel niipalju, et kuigi pardakompuutrit sel autol pole, siis kolme päeva ringisõitmise tulemusena õnnestus bensiinipaagi nivooandurit vaid ühe pügala võrra madalamale saada. Kusjuures paagi mahuks on sel autol ainult 32 liitrit. Lühidalt öeldes on tegu täieliku ökoautoga.

Mõlemale bensiinimootorile võib soovi korral lasta manuaalkasti asemel paigaldada variaatori. Viimane suudab pöörded üsna madalal ning seega ka kütusekulu tagasihoidlikumal tasemel hoida.

iQ varustusastmeid on kolm. Kusjuures juba baasmudelil on elektrilised aknad, konditsioneer, istmesoojendus, pidurdus- ja veojõukontroll ja muud sarnased süsteemid. Seega, elektroonikat rohkem kui nii mitmeski teises autos. Seetõttu võib julgelt öelda, et sõita on sellega päris vahva. Mootoriosa müra on eeskujulikult isoleeritud, tagant kostab rataste ning märja ilma puhul ka veepiiskade kahinat, kuid mitte ülemäära palju.

Sündinud linnaelukaks, sobibki iQ enim tänavatele veerema. Masina teljevaheks tuuakse tehnilistes andmetes täpselt 2 000 millimeetrit. Üllataval kombel aga käitub auto maanteel äkkpidurdamisel stabiilselt ja korralikult. Veel paremini aga kruusal. ABS rakendub probleemideta ning rooliga ülemäära võimelda pole vaja.

Tegelikult tõigi lühike kruusatee lõik välja auto head omadused, mis kajastuvad kokkuvõttes täiesti normaalses juhitavuses - nii võib öelda, et masin kõlbab kasutamiseks ka meie linnatänavatel. Muide, pöörderaadius on iQ-l vaid 3,9 meetrit - väiksemalgi kõrvaltänaval saab tagurpidi käiku kasutamata ümber pöörata.

Toyota iQ hinnad algavad 199 900 kroonist.