/nginx/o/2008/09/12/73744t1ha9e6.jpg)
Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva selgitab firma
, kuidas valida digiboksi.
Kuidas valida digiboksi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aasta pärast läheb Eesti üle digitaaltelevisioonile ning õhu kaudu leviv analoog-TV lülitatakse välja. Et pilt jõuaks tavalise katuseantenni kaudu telerisse ka järgmisel aastal, tuleks juba hakata endale digiboksi välja valima.
Digibokside ja seda sisaldavate digitelerite valik kasvab elektroonikakauplustes pea iga nädalaga. Mida tuleks seadme soetamisel tähele panna?
Eesti Digilevi märk annab kindluse
Kindlasti tuleks soetada ainult Eesti Digilevi märgiga digibokse või digitelereid. Kõik Digilevi märki kandvad seadmed on läbinud põhjaliku testimise, mis annab televaatajale kindluse, et väljavalitud digiboks või teler töötab õhu kaudu levivas digi-TV võrgus häireteta ka aastate pärast.
Märgi saamisele eelnenud testimise käigus kontrollitakse, kas seade näitab korralikku telepilti ning kas töötavad ka lisateenused, näiteks elektrooniline saatekava otse teleriekraanil, teleprogrammi vaatamine laiekraani formaadis, tasulised kodu- ja välismaised telekanalid ning teised digi-TV lisavõimalused. Kui müüdaval seadmel Digilevi märk puudub, ei pruugi see telekanalite digitaalseks vastuvõtuks Eestis sobida.
Kaardipesa kasvatab nähtavate telekanalite arvu
Kindlasti tuleks poodide kaubavalikus eelistada kaardipesaga digibokse, kuna olulist hinnavahet see ei tekita. Kaardipesaga digiboks võimaldab juba praegu vaadata tavaantenniga ühtekokku 30 digikanalit.
Tasuliste kodu- ja välismaiste kanalite vaatamiseks pole vaja hankida uut digiboksi ega teha kulutusi olemasolevale seadmele dekrüpteerimissüsteemi lisamiseks. Näiteks Norras levivad tasuta ainult avalik-õiguslikud kanalid. Eesti mõistes tähendaks see, et vabalt oleksid kättesaadavad vaid ETV ja ETV2.
Ka Eestis on olemas näide, kus algselt tasuta levinud kanal TV4 otsustas ülekandetasu kokkuhoidmiseks tasulisele platvormile kolida, mistõttu ilma kaardipesata digiboksi omanikud enam seda teleprogrammi ei näinud ja ülipopulaarsed korvpalli finaalmängud (TÜ Rock vs. Tallinna Kalev) jäid nägemata.
Digiboksil peaks kindlasti olema eestikeelne kasutajaliides ja kasutusjuhend ning kaasas kaablid seadme ühendamiseks teleriga. Vähetähtis pole universaalne kaugjuhtimispult, millega saab ka telerit sisse-välja lülitada ning heli tugevust muuta. Vastasel juhul tuleb teleri vaatamiseks kasutada kahte erinevat pulti, mis kuigi mugav ei ole.
Rendivõimalus väärib kaalumist
Seadme ostmisel tuleks kontrollida kaheaastase garantii olemasolu. Eraldi tuleks digiboksi müüjalt küsida ka seadme rentimisvõimalust. Kui renditud digiboks katki läheb, vahetakse see ka pärast garantiiaja lõppu tasuta kohe uue vastu välja. Tänu sellele pole remondiajal vaja hankida asendusseadet või loobuda telerivaatamisest. Lisaks säästetakse rentimisel boksi ostuhind, mis jaguneb igakuisteks väikesteks makseteks.
Paigaldusabile mõtle juba digiboksi hankides
Viimase valikukriteeriumina tuleks silmas pidada seda, kas rikke korral saab boksi välja vahetada üle Eesti asuvates esindustes või tuleb selleks sõita näiteks Võrust Tallinnasse. Mõistlik on kohe seadmemüüjalt uurida, kas probleemide korral saab temalt abi ka boksi häälestamiseks või vajadusel uue antenni paigaldamiseks. Kasulik on digi-TV abi tellida samalt seadmemüüjalt, et probleemide korral ei saaks selles vale tüüpi digiboksi süüdistada.