Puhkajate peavalu: päev läbi põrisevad muruniidukid

Suvepäevadel pidevalt mürisevad muruniidukid võivad naabrite elu põrguks muuta

FOTO: Peeter Langovits.

Kas olete vahel suvilas või eramajas oma vaba päeva nautides tundnud keres kihvatust, kui hommikuse linnulaulu asemel tervitab kõrvu tundidepikkune naabri muruniiduki põrin?

Ja kui üks lõpetab, tõmbab niiduki käima järgmine naaber. Sellele lisandub võib-olla veel kolmanda naabri raadio või makk, neljandas aias algava grillipeo lõbus melu... Tuttav mure? Aga mis te selle vältimiseks ette olete võtnud?

Kaua peab naabrite õuedest kostvat lärmi taluma, ei ole paraku Eesti seadustega sätestatud. Nagu vahendab tervisekaitseinspektsiooni planeerimise ja monitooringu osakonna juhataja Leena Albreht, kehtib muruniidukitele majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis seab nõuded välitingimustes kasutatavate
seadmete tekitatavale mürale. Seal on toodud ka lubatud helivõimsuse tasemed, mis kõiguvad vahemikus 94-103 dB/1 pW.

Seega, et toode vastab nõuetele ega tee liigset müra, peab jälgima inimene, kes endale muruniiduki ostab. Seadmel peab küll olema ka garanteeritud helivõimsuse tähis, aga kui naabri liigne põristamine meid närvi ajab, siis vaevalt me tema niiduki kleepse vaatama tormame.

Kuidas probleeme lahendada?

Ehkki sotsiaalministri määrus nr 42 käsitleb just müra normtasemeid elu- ja puhkealal, ei saa seda naabri muruniiduki tekitava müra osas Albrehti sõnul siiski rakendada, sest seal ei ole sellist müra normeeritud. «Muruniidukite töö käigus tekkiv müra loetakse olmemüraks. Niisugust müratekitamist võib reguleerida kas omavalitsus oma territooriumil avaliku korra eeskirjadega või aiandusühistu näiteks oma põhimäärusega,» selgitas Albreht. «Kahjuks ei ole mul infot, kas mõni omavalitsus või aiandusühistu on reguleerinud muruniidukite töötamise aega ja kestust. Võimalus selleks on,» lisas ta.

Postimees.ee uuris Tallinna eramajade piirkondadest, kas ja kuidas selle probleemiga tegeletud. Nõmme linnaosavalitsuse avalike suhete nõunik Jukko Nooni viitas, et müra tekitamine on pealinnas reguleeritud Tallinna avaliku korra eeskirjaga, mis sätestab öörahu kella 23-7. «Päevasel ajal müra tekitamist see eraldi ei reguleeri,» tõdes ta. Samas märkis ta pärast väikest järeleuurimist, et linnaosavalitsusse pole ühtki selleteemalist kaebust ka jõudnud.

Sama kinnitas Pirita linnaosavalitsuse avalike suhete juht Priit Pruul. «Kaebusi pole linnaosavalitsusse laekunud, mis puudutab tavapärast, n-ö olmemüra. Kui on kurdetud, siis ainult juhtudel, kui lastakse ilutulestikku.»

Kas võib järeldada, et selle tülina kannatavad eestlased ära, hambad ristis vaikides, või naaklevad Pearu ja Andrese moodi omavahel?

Müra mõju

* tiheda liiklusega tänaval on müra keskmiselt 80-90 dBA.
* 94 dB(A) müra 1 tunni jooksul kahjustada kuulmist.
* samas ei tunne inimene end ka täielikus vaikuses hästi - vaikse ilmaga vabas looduses on optimaalne müra 10-20 dBA.

Tagasi üles