Mobiilioperaatorite arvamused sellest, mida kliendid raskel ajal eelistavad, lähevad lahku: kui Elisa sõnul läheb nende täissidepakett äärmiselt hästi peale, siis Tele2 väitel ei ole eri teenuste ühispakkumine hea mõte.
Mida eelistab praegu mobiiliklient?
25. juuni 2009, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühel meelel ollakse aga ühes asjas: raskel ajal tahab klient kahtlemata säästa. Elisa Eesti juhatuse liige Andrus Hiiepuu rääkis Tarbija24.ee'le, et kui veel aasta tagasi otsisid inimesed võimalust, kuidas sama raha eest rohkem teenuseid saada, siis praegu tahetakse sama teenustemahu juures vähem kulutada.
Huvitava tendentsina tõi Hiiepuu välja, et mobiilikõned ei ole majanduslanguse ajal lühemaks läinud - pigem on viimase poole aasta jooksul ära kadunud lühikesed impulsiivkõned stiilis «Kus sa oled?» ning pikemaid kõnesid tehakse üha rohkem. «Kõnede struktuur on muutunud, inimesed kasutavad rohkem soodussuundasid,» märkis Hiiepuu.
Alternatiivina impulsiivkõnedele on aga aastaga umbes kümnendiku võrra kasvanud Elisa klientide saadetavate sõnumite hulk ning selliseid inimesi, kes SMSi üldse ei kasutaks, polevat enam üheski vanuserühmas.
Täissidepakett osutus populaarseks
Kui aasta alguses hakkas Elisa pakkuma tasuta võrgusiseste kõnedega Mobiil Pluss kõnepakette, siis 9. märtsil tuldi esimese Eesti operaatorina välja täissidepaketiga.
Selle mobiili, lauatelefoni, televisiooni, internetti ning mobiilset internetti ühendava paketi on võtnud juba pea 10 000 klienti ning 1. juunist lisaboonusena pakutav digiboks, mille saavad endale Hiiepuu sõnul ka varem paketi vormistanud inimesed, tõotab veelgi suuremat edu.
Tele2 turundusdirektori Kristjan Seema hinnangul ei paku aga mitme teenuse ühendpaketid klientidele praegu huvi. Tele2 ei olegi Seema sõnutsi selliseid «keerulisi» pakette ise kunagi pakkunud ning nende klientidele lähevad hästi peale tasuta omavaheliste kõnedega perepaketid, samuti vanematele tasuta helistada võimaldav koolipakett.
Siin võib öelda, et eri operaatorite poliitika on olnud üsna sarnane - üha rohkem pakutakse tasuta perekõnesid või tasuta võrgusiseseid kõnesid, mis toob omakorda kaasa pikemad kõned.
EMT laseb ise valida
Teistest täiesti eristuva teenusena on aga EMT välja tulnud uudse lahendusega: veidi enam kui kuu tagasi lansseeritud Minu EMT pakett võimaldab kliendil ise valida, millises mahus ta soovib teha kõnesid, saata sõnumeid ning kasutada internetti. Paketis pole kõnealustus- ega kuutasu ning operaatori avalike suhete juhi Kaja Sepa sõnul on Minu EMT-ga läinud üle ootuste hästi.
«Kui alguses võis muretseda, kas inimesed ikka võtavad vaevaks oma mobiilside kasutusharjumuste üle mõelda ja neid analüüsida, et endale Minu EMT pakett kokku panna, siis nüüd on vastus käes - võtavad küll,» rääkis ta. Varasemad uued paketid pole Sepa sõnul nii edukad olnud.
«Kui mõni aasta tagasi ütlesid operaatorid seoses numbriliikuvusega, et number pole enam operaatori, vaid kliendi oma, siis nüüd on veel samm edasi: ka pakett ei ole operaatori, vaid kliendi enda oma,» tõdes Sepp.
Kõnekaart või tavaleping?
Ehkki esmane loogika ütleb, et rasked ajad võiksid soosida kõnekaardi kasutamist, ilmneb Sepa sõnul vastupidine tendents: EMT lepinguliste klientide arv kasvab ja seda nii konkurentide juurest lepinguga ületulijate kui oma kõnekaardiklientide arvelt. «Ehk on inimestel rasketel aegadel vaja just rohkem stabiilsust?» arvas Sepp.
Elisa juhatuse liikme Andrus Hiiepuu hinnangul on aga töötute arvu kasvu tõttu olemas tugev potentsiaal kõnekaardiklientide osakaalu kasvuks, sest kõnekaart võimaldab maksta just siis, kui raha on.
Suhtlemine on Hiiepuu sõnul inimese põhivajadus ning telefoniteenusest naljalt ei loobuta - küll aga võidakse tarbimist vähendada ning kõnekaart võimaldab olla vähemalt kättesaadav ka siis, kui endal pole raha kõnede eest maksta.