Mobiilide pealtkuulamine muutub üha lihtsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läänes on käibele jõudnud tarkvara, mis võimaldab kas või teisest maailma otsast võõraid mobiilikõnesid pealt kuulata, ent Eesti asjatundjad rahustavad helistajaid, et siinmail see kuigi levinud ei ole, kirjutab Priit Pullerits ajalehes Postimees.
Üle ilma leiab üle kahesaja firma, mis pakuvad müüa mobiiltelefoni laetavat nuuskvara hinnaga alates 50 dollarist ehk 600 kroonist, kuid EMT avalike suhete juht Kaja Sepp kinnitas pärast ettevõtte spetsialistidelt uurimist, et vähemasti EMT ei ole sellisest tarkvarast teadlik.
Ka Elisa juhatuse liige, teenusoperaatorüksuse juht Andrus Hiiepuu hindas väikseks ohtu, et keegi võiks Eestis teiste inimeste telefoni panna salamisi pealtkuulamisprogrammi.
Kuid arenenud riikide ajakirjanduses tsiteeritud lääne turva- ja IT-eksperdid veenavad, et mobiiltelefonide pealtkuulamine ei ole sugugi üksnes teoreetiline võimalus. Prantsusmaal, Saksamaal ja USAs võib nuuskvaraga kompromiteeritud mobiile olla hinnanguliselt kolm protsenti ning Hispaanias, Itaalias, Kreekas ja Rumeenias koguni viis protsenti.
Sihtasutuse Vaata Maailma projektijuht Aare Kirna, kes vastutab infoturvalisusele pühendatud internetisaidi arvutikaitse.ee eest, peab pealtkuulamist võimaldavate lisadega telefonide nii suurt hulka siiski kõvasti ülepaisutatuks. «Näiteks Eestis võiks sarnaste suhtarvude põhjal olla kuni 30 000 spioonvaraga varustatud telefoni, mis on muidugi täielik jama,» lausus ta.
Ent Postimeest konsulteerinud asjatundjad möönsid, et mida jõudsamalt hakkavad mobiiltelefonid pakutavatelt teenustelt ja võimsuselt sarnanema laua- ja sülearvutitega, seda suuremaks muutuvad neile ka seni arvuteid jälitanud ohud.