Rehviliidu hinnangul on kasutatud rehvide kogumisega seotud probleemides süüdi puudulik järelevalve, kus probleemtooteregistrisse saab ettevõtet kanda ka puuduliku jäätmekavaga ning kus seaduse eirajaid ei kutsuta korrale.
Rehviliit: tootjavastutus ei toimi puuduliku järelevalve tõttu
17. juuli 2009, 17:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles eile Tarbija24.ee'le, et Tartus Raadi lennuväljale ladustatud rehvide põlengud on ilmne näide sellest, et tootjavastutus rehvide osas seaduse järgi toimib, aga praktikas mitte.
MTÜ Eesti Rehviliidu hinnangul on aga tegemist keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna saamatusega olukorda kontrolli all hoida. «Eelkõige on probleem selles, et ei ole suudetud toimima saada korralikku järelevalve süsteemi,» ütles rehviliidu tegevjuht Kaur Kuurme.
Peeter Eek tunnistas eile, et tootjavastutuse süsteemis tervikuna on järelevalve osas vajakajäämisi.
Kuurme sõnul ei ole kolme aasta jooksul korralikult toimima saadud riiklikku probleemtooteregistrit, kuhu tootjad peaksid andmeid esitama ning kus siiani saab registreeruda puuduliku jäätmekavaga. Samuti ei kutsuta Kuurme sõnul korrale seaduse eirajaid.
Maaletooja saab vastutuse delegeerida
«Seaduse järgi on rehvide maaletoojal õigus valida, kas ta delegeerib oma kohustused tootjavastutusorganisatsioonile (TVO) nagu MTÜ Eesti Rehviliit või täidab seadusest tulenevaid kohustusi iseseisvalt,» rääkis ta. Paraku ei ole Eesti teised vanade rehvide kogumise süsteemid korralikult toimima hakanud.
Üleriigiline nõuetele vastav vanade rehvide kogumisvõrgustik on Kuurme sõnul praegu olemas vaid MTÜ-l Eesti Rehviliit - kokku on organisatsioonil 56 kogumispunkti, kuhu saab rehve tasuta ära anda. Kolme aasta jooksul on kokku kogutud 20 000 tonni vanu rehve, seehulgas «Teeme Ära 2008» raames 2100 tonni.
Raadi põlengud
Iga kuu põleva rehvikuhja on Kuurme sõnul Tartusse Raadile tekitanud Utileek Lõuna OÜ «Teeme Ära 2008» ajal. «Utileek Lõuna OÜ-l ja OÜ-l Utileek on samad omanikud. OÜ Utileek, kes esindab ka rehvide tootjaid, pidi selle rehvikuhja taaskasutusse suunama. Utileek Lõuna OÜ on tänasel päeval pankrotis ning Utileek OÜ ei ole oma kohustusi täitnud,» selgitas Kuurme.
Tähelepanu väärib Kuurme sõnul seik, et Utileek OÜ sai ainsa jäätmekäitlejana keskkonnaministeeriumist «Teeme Ära 2008» raames toetust 570 284 krooni kogutud prügi sorteerimise eest.
«Samuti toetati Utileek OÜ-d Eestimaa Looduse Fondi poolt 1,28 miljoni krooniga ning Utileek Lõuna OÜ-d toetati 1,3 miljoni krooniga. Raha oli mõlemale ettevõttele ette makstud enne tööde tegemist,» rääkis ta.
Lisaks rehvidele on Raadil Kuurme sõnul ka väga suur hulk sorteerimata prügi.