/nginx/o/2008/10/01/78731t1h3dad.jpg)
Kahtlaselt ettenägelik inglane Kane Kramer esitas 1979. aastal patendi saamiseks idee kaasaskantavast digitaalsest muusikamasinast ning sellele toetuvast muusikamüügivõrgustikust.
iPodi ja iTunesi printsiip patenteeriti juba 30 aastat tagasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
23-aastane mees ennustas hämmastava täpsusega ette majandusmudelit, millele Apple kolm dekaadi hiljem kasumliku muusikaäri rajas, kirjutab Gizmodo. Krameri kreeditkaardi mõõdus seade, millele ta andis nimeks IXI, meenutab isegi väliselt iPodi, sellel on ekraan ja tuttav neljasuunaline juhtnupp.
Krameri ennustas, et parim andmekandja sellise masina jaoks on flash ehk välkmälu: see on kerge, vajab vähe energiat ja ei karda põrutusi. Idee on seda julgem, et tollal suutis välkmälu salvestada vaid veidi üle 3 minuti digitaalset muusikat. Kramer kavandas ka DRMiga sarnase sisukaitsemehhanismi.
Digitaalset muusikat kavatses Kramer müüa telefoniliine pidi, sest tänapäevast kiiret internetti polnud veel olemas. Müntidega opereeritavad müügiseadmed oli plaanis paigutada tänavanurkadele, seega sarnanes süsteem tuntud ja nüüd linnapildist kadunud taksofonidega, ainult kõneteenuse asemel oleks sealt saanud muusikat osta.
1988. aastal oleks vaja olnud patenti 120 riigis uuendada, kuid Kramer ei saanud selleks vajalikku 60 000 naelsterlingit kokku ja tehnoloogia muutus avalikuks omandiks.
Apple ei pea muret tundma, et mees hakkaks takkatraavi iPodi ja iTunesi loomise eest raha küsima, sest patent on aegunud. Mees oli oma ajast lihtsalt liiga palju ees. Apple isegi kutsus ta ühes teises patendivaidluses kohtus tunnistajaks ja Kramer sai raha vaid kompensatsiooniks kohtus kulutatud aja eest.
Vaata Krameri IXI pilte siit.