Vikipedistide read vajaksid täiendust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Veebientsüklopeedia Vikipeedia, siinkohal võru keeles.

FOTO: Liis Saar / Sakala

Peagi kokkutuleku korraldavad eestikeelse vikipeedia koostajad kutsuvad vabatahtlikke julgelt nende püha üritusega ühinema.

Vikipeedia administraator Ivo Kruusamägi, mis elualadelt on enim vikipediste ja mis on nende keskmine vanus?

Tõenäoliselt on enim üliõpilasi, aga tegelikult on inimesi siiski paljudelt erialadelt ja midagi konkreetset on raske esile tuua. Kuna tegijaid on vähe, siis võiks juba sõna «enim» tõlgendada kui «rohkem kui üks». Vastukaaluks üliõpilastele on ka näiteks ülikooli õppejõude. Keskmine vanus jääb ehk kolmekümne kanti.

Kas vikipedistide seltskond vahetub või on need laias laastus samad inimesed, kes on projekti algusest saadik asjaga tegelenud?

Palju sõltub inimestest. On neid, kes on eestikeelse Vikipeedia algusaegadest püsima jäänud, nagu näiteks meie administraator Andres, kes oli ka üks 15 eestlasest, keda pärjati 2008. aasta lõpus aasta vabatahtliku tiitliga. Aga praegusest kolmekümnest administraatorist on näiteks laias laastus kolmandik juba Vikipeediast ära kadunud või kadumas.

Kuna asi põhineb vabatahtlikkusel, ei saa kedagi sundida sellega tegelema, ning seetõttu erinevad suuresti ka need ajaperioodide pikkused, mille käigus keegi oma muudatusi teeb ja Vikipeedia kirjutamisel kaasa aitab. Iga kaastööline on teretulnud - teostagu ta oma muudatusi ainult ühel päeval või pikki aastaid.

Mis on Eesti vikipeedia tugevaim külg ning mis valdkonnas on ilmunud enim artikleid?

Kõige rohkem artikleid on geograafia teemadel - näiteks kõiksugu asulate artiklid -, aga nimetatud valdkond on väga lai ning vajab paratamatult veel tohutult tööd. Valdkonna tasemel on põhjalikult käsitletud näiteks geoloogiat, häid artikleid on arvukamalt ka ajaloo valdkonnast.

Kui tihti on tarvis vigu parandada?

Vigu on tarvis pidevalt parandada, kuna lakkamatult luuakse uusi artikleid ning muudetakse juba olemasolevaid. Nõnda ei jää ka vead tulemata. Kahjuks on artikleid toimetavaid inimesi vähevõitu ja seetõttu ei jõuta vahel kõigi artiklitega piisavalt kiiresti tegeleda.

Kui keegi soovib saada vikipedistiks, siis mida ta tegema peaks?

Kui on soovi samuti artikleid parandada, siis poleks selleks tarvis muud, kui vaid leida mõni kohendamist vajav artikkel, klikata lehe ülaservas paiknevale kirjale «redigeeri»ja asuda vigu likvideerima või uut informatsiooni lisama.

Kui soov oleks asjaga põhjalikumalt tegelda, siis soovitaksin luua ka konto. Ning kui parandamised on asjalikud ja Vikipeedia põhimõtetele on hästi pihta saadud, siis võib aja möödudes mingi hetk juhtuda, et huviline esitatakse lausa administraatorikandidaadiks ning sellele ametipostile ka valitakse.

Millised on vastukajad eestikeelsele Vikipeediale?

Vastukaja on igasugust, kuna eestikeelne Vikipeedia on tegijate vähesuse tõttu väheke «toores» ning paljud teemad ei ole piisavalt hästi kaetud. Seega leidub nii neid, kes kiidavad, kui neid, kes laidavad. Viimased pole tavaliselt Vikipeedia kui sellise vastased, vaid kasutavad põhiliselt ingliskeelset Wikipediat.

Mis tuleb jutuks vikipedistide seminaril?

Vikipeedia seminaril on kavas arutada näiteks autoriõigustega seotud teemasid, kuid oodatav teemadering on lai ning hõlmab tõenäoliselt paljusid probleeme ja küsimusi, millega on tulnud viimasel ajal tegeleda.

Tuleks näiteks selgeks rääkida mõned reeglid, mida me enda jaoks kehtestama peaksime ning mida arvestades oleks võimalik küsimusi tekitavatel juhtudel kiiremalt toimida. Samas on oodatud ka kõik huvilised, kes pole ehk Vikipeedias kunagi ühtegi artiklit redigeerinud. Oleme hea meelega valmis ka nendega tegelema.

Kas Wikipedia läheb kunagi tasuliseks?

Teenus on ja jääb alati tasuta kasutamiseks. Wikimedia Sihtasutus on mittetulundusorganisatsioon ja saab oma tegevuseks vajalikud vahendid annetustest.

Tagasi üles