Proovisõit: egoisti sõiduvahend Nissan GT-R

Nissan GT-R.

FOTO: Autonet.ee

Beware, Godzilla is back!

Just nii ongi ehk kõige õigem iseloomustada seda autot, mis Nissani diilerite juures kannab nimetust GT-R ning mida

Autonetil

mõni aeg tagasi Soomes Porvoos proovida õnnestus.

GT-R on ka üks sellistest autodest, mille fotosid suurt vaadata pole mõtet. «Elusast peast» näeb see hoopiski efektsem välja, mida omakorda ei saa võrreldav selle elamusega, mis seda juhtides tabab.

Püüdes masina väljanägemist siiski kuidagi kirjeldada, ei saa kuidagi jätta mainimata, et põhirõhk on siin asetatud aerodünaamikale. Lõppkokkuvõttes ongi saavutatud takistusteguriks 0,27, mis pole automaailmas küll parim, kuid siiski väga hea tulemus.

Seetõttu on kasvõi masina ukse avamine eriline protsess, sest mehhanism ise meenutab kaasaegsete reisilennukite lingisüsteemi, mis tavalises olukorras kerega sileda pinna moodustab. Auto jätab ülimalt agressiivse mulje, ega 314 km/h lendavalt maanteeraketilt Pokemoni nägu ju ei ootakski.

Seest vihjab samuti iga nurk auto võimekusele. Kitsas sportiste pakib juhi kenasti ühte asendisse ning turvavöödega kinnitõmmatuna ei liigu keha ka kiiretes ja järskudes kurvides. Olgu siinkohal öeldud, et päris adekvaatset hinnangut siinkohal ei asendile ega auto omadustele anda ei õnnestunud, sest seda sai testitud vaid tavalistel teedel-tänavatel. Kuna aga viimaste andmete kohaselt on sealne politsei valmis juhte rajalt maha võtma ka kiiruse 4 km/h võrra ületamise eest ning trahvide määrad Soomes on lausa üleilma tuntud, siis lihtsalt ei jäänudki muud üle kui tuli jääda normide piiridesse.

Tõsi küll, GT-Riga oli seda iseäranis raske teha, sest kui spidomeetrile on tippkiiruseks märgitud 340 km/h, siis esimesed 60 moodustavad sellel skaalas tõeliselt tühise osa. Nii saaksidki GT-Ri juhtidest politsei suurimad sponsorid, kuid õnneks siiski on võimalik kiirust ka digitaalsel kujul spidomeetri kõrval asuvale tabloole kuvada. Samas tegelikult see olukorda suurt kergemaks ei muuda, sest kui auto sprindib sajani 3,5 sekundiga, siis võib igaüks ise arvata, kui kerge on sellisega 50 kilomeetrit tunnis sõita.

Sellest, et masin kuulub pigem ringradadele kui tänavatele võib aimu saada ka armatuurlaua keskel asuvast multimeediasüsteemist, millele võib olenevalt soovist kuvada ka kõikvõimalikku kihutamisega seotud infot alates jahutusvee ja õli temperatuuridega, lõpetades stopperi ja G-jõude mõõtva indikaatoriga.

Kogu juhi töökoht on disainitud pakkumaks kiiret võimalust auto seadistuste ümberhäälestamiseks. Ühena huvitavatest omapäradest võiks ära mainida istme asendi muutmise, mis toimub läbi ümmarguse lüliti: liigutad ette-taha või üles-alla liigub iste sellega kaasa, rõngast keerates aga liigub seljatugi. Ülimalt loogiline ja esimese ropsuga selgelt arusaadav. Reguleerida saab vedrustust, nelikvedu, ESPd kui ka käigukasti. Viimane koosneb topeltsiduritega kuueastmelisest automaadist, mida võimalik roolil asuvate labadega ka käsitsi juhtida.

Auto istmeskeemiks on ametlikes andmeis 2+2, kuigi tagumisele istmereale suurematel inimestel üldiselt asja pole. Ega suure tõenäosusega ei tahaks ka sellega sõites kõrvalgi istuda, eks GT-R ikka üks suur egoisti sõiduvahend ole küll, kuid ühe sellise nahas sooviks vist igaüks olla.

Ostes Nissan GT-Ri tasub selle pidamise garantiitingimused endale hoolikalt selgeks teha. Esiteks remont võib osutuda üsna kulukaks ning teiseks reeglitega mittekehtestatud tingimustel auto lõhkumisest saadakse esinduses kindlapeale teada.

Nimelt kogub auto parema teenindamise nimel pidevalt infot selle kasutamise kohta. Iga nupulevajutus, iga liigutus logitakse ning teeninduses suudetakse taastada olukord miks, millal ja mis purunes.

Soome esinduses räägiti kuidas ühele Itaaliasse müüdud masinale otsitakse garantii korras käigukasti, mis on vale kasutamise tõttu purunenud või kuidas ühe teise masina piduriremont oskamatute inimeste poolt valede võtete kasutamise tõttu üle 3000 euro suuruseks investeeringuks kujuneb. Ühena keelatud võtetest nimetati driftimist.

Siinkohal tuleks kindlasti meeles pidada, et Soome ongi lähim koht, kus GT-Ri hooldamiseks jaoks kvalifitseeritud tööjõu leiab. Edasi tuleb vaadata juba Rootsi või Poola poole. Esimene teenindus tehakse autole pärast 2000 kilomeetri läbimist, sealt edasi iga 10 000 tagant.

Muljeid GT-Riga sõitmisest on juba päris raske edasi anda. Kiirendusest juba rääkisime. Vedrustusest tuleks niipalju üle korrata, et ka kõige pehmem režiim on tavasõitja jaoks jäik, rääkimata siis juba võidusõiduseadistusest.

Sujuvat paigaltvõttu, vähemalt selle paari tunni jooksul, mis autot proovida sai, ei õnnestunudki saavutada. Mingi väike jõnks jäi ikka sisse. Kuid kindlasti vajab see lihtsalt aega ja harjumist ning proovisõidul, eriti kui seda just sellise masinaga teha, tahaks ju ikkagi võimete piire kombata . Sujuv paigaltvõtt pole siin mingi eesmärk omaette, pigem just risti vastupidi.

Ja ikkagi, Nissan GT-Ri tahaks väga proovida ringrajal. Ilmselt polegi mujal võimalik selle tõelist hingeelu tajudagi. Et see on ülimalt sportlik, seda võib sellisest lühikesest proovisõidust järeldada küll.

Auto tähtsamad andmed: pikkus 4650, laius 1985, kõrgus 1370 millimeetrit. Telgede vaheks öeldakse olevat 2780 ühikut. Rööbe ees ja taga vastavalt 1590 ja 1600 millimeetrit. Keskmiseks kütusekuluks lubatakse kombineeritud tsüklis 12,4 liitrit saja kilomeetri kohta. Igati mõistlik näitaja 3,8-liitrise twin turbo V6 kohta, mille maksimaalseks võimsuseks seisab tehnilistes andmetes 485 hobujõudu (USA versioonil on 5 hobujõudu vähem), ja pöördemomendiks 588 Nm, pöörete vahemikus 3200 kuni 5200. Auto tühimassiks on 1740 kilogrammi.

Nissan GT-Rle pakutakse kolme varustusastet: GT-R, GT-R Premium Edition ja GT-R Black Edition, mis üksteisest küll suhteliselt vähe erinevad. Must auto fotodel ongi tippvarustuses, ehk Black Editon, sellega kaasnevad mustaks kroomitud valuveljed, 9,3 Gb mäluga muusikakeskus jms nipet-näpet. Tehniline külg on kõigil sama.

Ja ongi paras aega lahata ka masina kurvemat poolt, ehk hinda. Eestis ametlikult Nissan GT-Ri ei müüda ning ostusooviga Nissani diilerite poole pöördudes juhatatakse ostja pikemat või lühemat teed ikkagi Porvoos asuvasse Nissan Performance Centerisse. Sealne hinnakiri aga toob lausa pisara silma - Black Editoni ostmise korral toetab iga soomlane oma maksuametit tervelt 60 tuhande euroga.

Välismaalastel on rohkem õnne, masina tegelik hind mis ilmselt õnnestuks välja kaubelda jääb alla 1,4 miljonit krooni. Aga iga kliendiga sõlmitakse eraldi kokkulepe, sest tegelikult pole kõnealune masin sugugi valmis toode vaid seda arendatakse pidevalt edasi.

Samas võib julgelt kinnitada, et masin on seda raha väärt. Muide, ka Briti ajakiri Autocar iseloomustab seda kui selle kümnendi parimat kaupa, ehk siis hinna ja omaduste suhet. Jääb vaid üle nõustuda, sest Nissan GT-R on tõepoolest auto suure algustähega.

Tagasi üles