Sada korda kiirem internet jõuab ka maapiirkondadesse
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
11. august 2009, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suured sidefirmad asutasid täna Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse, mis ehitab igasse Eesti paika ulatuva fiiberoptilise kaablite võrgu. Selle tulemusel peaks ka maapiirkondadesse jõudma kiire internet ja tekkima uusi töökohti.
Sihtasutuse visiooni järgi on aastal 2015 kõikidel kodudel, ettevõtetel ja asutustel võimalus liituda uue põlvkonna lairibavõrguga ja saada internetikiiruseks 100 megabitti sekundis. Praegu on Eesti kodukasutajate keskmine internetikiirus 1-2 megabitti.
Uue sihtasutuse juhatuse esimees Olav Harjo nentis, et andmeside võimalustes on lõhe maa ja linna vahel praegu väga suur. Uut kaablivõrku ehitamata võib juhtuda, et maainimesed jäävad varsti ilma üha võimsamaid ühendusi nõudvatest igapäevastest e-õppe, e-tervise ja e-riigi teenustest ning isegi digi-TVst.
Sihtasutuse loomise juures olnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts juhtis tähelepanu, et kaablivõrgu ehitamise käigus luuakse juurde 400 töökohta aastas. Sellele lisanduvad töökohad, mille loomisele kiire internet kaasa aitab.
Samas viibinud infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu tegevjuht Tõnu Grünberg täiendas, et kiire interneti abil saab tööd teha ka kodukontorist ja nii peaksid paranema nende inimeste võimalused, kes valinud elukohaks maapiirkonna.
Sihtasutus ehitab fiiberoptiliste kaablite võrgu nii, et ükski majapidamine ei jää sellest rohkem kui 1,5 kilomeetri kaugusele. Inimestega lepinguid sõlmima ja teenuseid pakkuma sihtasutus siiski ei hakka, sellega tegelevad ka edaspidi teada-tuntud ettevõtted.
Kogu projekti maksumus on 1,5 miljardit krooni, millest suurem osa loodetakse saada Euroopa Liidu struktuurifondidest.