Arvuti osta vajadustele vastavalt

Sülearvutid.

FOTO: Dell

Tänased imikud sünnivad sülearvuti kaenlas. Milline oleks aga sobilik arvuti, mis aitaks kooliõpilase tööd kergemaks ja mugavamaks teha, küsib vabakutseline ajakirjanik Meelis Piller.

Kord sattusin nägema sellist vaatepilti, kus ühe sugulase väike laps, kes ise õieti veel rääkidagi ei osanud, istus arvuti taha, avas veebibrauseri, toksis sisse mingi aadressi ning hakkas mängima mingit võrdlemisi keerulist mängu, millele mina esimesel hetkel küll pihta ei saanud.

Kui küsida, mis vanusest alates ning millise konfiguratsiooniga arvuti peaks lapsele muretsema, on esimese hooga keeruline head vastust anda.

Eelnevalt peaks langetama otsuse, kas valida laua- või sülearvuti. Kui raha jagub, võib loomulikult valida ka mõlemad.

Teeme enne kooliteele asumist kokkuvõtte, milline näeks välja kooliõpilase arvuti.

Laua- või sülearvuti?

See võib-olla ei olegi nii keeruline küsimus – ülikoolis näiteks kasutavad pea kõik tudengid sülearvuteid, mistõttu on sülearvuti ülikoolis ja keskkooli lõpupäevil kindlasti parem valik. Samas oleks noorematel parem töötada kodus ja lauaarvuti taga.

Lauaarvutitel on sülearvutite ees mitmeid eeliseid, esimeseks hind.

Samade näitajatega lauaarvuti maksab sülearvutist pea poole vähem. Et lauaarvutite komponendid on suuremad ja võimsamad ning need ei pea kannatama sülearvutiga sarnast koormust, on selge, et lauaarvuti komponentide eluiga on pikem.

Kui veel hinda mainida, siis korralik ja kvaliteetne lauaarvuti on kindlasti kallim, kui odavatest n-ö no-name-tootjate komponentidest valmistatud raal.

Kvaliteetse arvuti eluiga on kindlasti pikem – väikeste vahetuunimistega püsib lauaarvuti moraalselt töövõimekana ka nelja aasta pärast.

Ühesõnaga on lauaarvuti võimsam, soodsam ning erinevalt sülearvutist ei unusta seda hajameelsusest maha.

Omad eelised on loomulikult ka sülearvutitel. Neid saab alati ja igale poole kaasa vedada – klassiruumist raamatukoguni.

Eesti kattub aina enam traadita interneti levialaga, nii on sülearvuti kasutaja suurema osa ajast võrgulevis.

Sülearvuti saab kodus lihtsate meetoditega ka lauarvutiks muuta – lisada tuleb vaid monitor ning suurem klaviatuur.

Apple

Apple on tuntud oma universaalsuse ja kasutajasõbralikkuse poolest. Samas on Apple’i arvutite hinnad PC-dega võrreldes märkimisväärselt soolasemad.

Siiski ei peaks kooliarvutit valides lähtuma hinnasildile kirjutatud väikesest numbrist – oluline on ikka hinna eest saadav kaup.

Apple kombineerib omavahel nii riist- kui tarkvara – nende arvutite puhul puudub oht, et mingid komponendid omavahel kokku ei sobi.

Apple ongi ainus suurfirma, mis toodab nii riist- kui tarkvara ja lisaks operatsioonisüsteemi. Selline kombinatsioon tagab töökindluse.

Apple on kohe valmis ühilduma iPod’i, iPhone’i, videokaamera, digitaalse fotoaparaadi, välise kõvaketta ja teiste lisaseadmetega.

Apple on disainitud suhtlemiseks. Sülearvutitesse on integreeritud iSight-kaamera, mida võib kasutada erinevate rakenduste juures – olgu selleks MSN, Skype või Apple’i enda iChat.

Kui väike inimene on saanud juba kooliealiseks, peab ta arvutit igal juhul kasutama. Apple’i arvutitest võiksid sobivaimaks osutuda näiteks 20-tolline iMac või ka MacMini, sülearvutitest MacBook White või 13-tolline MacBook Pro.

Päevas luuakse umbes 10–20 uut viirust. Need viirused on enamasti PC-tüüpi arvutitele. Täna ei saaks enam väita, et Apple arvutitele viiruseid üldse pole – neid on, aga nii vähe, et iga uue viiruse tulek on probleemi asemel pigem huvitav sündmus.

Seega esineb Mac-il viiruseid haruharva ja PC viirused Apple’i arvuteid ei ohusta. Samuti on Mac internetis turvalisem kui PC.

Apple’i arvutitel on pikem eluiga – investeering uude arvutisse tuleb teha harvem kui tavalise PC puhul.

PC

Kuigi PCde hinnad on esmapilgul väga soodsad, ei tasu esimest odavat arvutit kohe ostma tormata. Ka siin peaks tegema eeltööd – mida pakutava hinna eest saab ning kas see koolis kasutamiseks ka piisav on?

Tuntumatest nimedest rääkides on HP-l laiadele rahvamassidele mõeldud arvutiseeria Pavilion – õpilastele aga seda ei soovitaks.

HP-lt võiks kooliarvutiks valida midagi hoopis äriklassi alumisest otsast – tootekategooriast, mida nimetatakse SBSO ehk Small Business Small Office.

See on arvuti, mis on mõeldud väikekontori tarbeks. Õppetöö ongi ju nagu väikeses kontoris töötamine.

«Olen veendunud, et kooli jaoks arvutit ostes tasub rõhku panna töö tegemisele stabiilse arvutiga,» ütleb Tiina Jürisson HP Eestist. «Lisaks võin öelda, et mängu-video-kino ja teiste kunstidega saavad äriklassi masinad hakkama nagunii.»

HP lauaarvutitest võiks mainida selliseid mudeleid, nagu dx2420 ja dx7500.

Delli sülearvuteist on spetsiaalselt kooliõpilastele mõeldud Latitude L2100. Eestisse peaks see mudel jõudma tõenäoliselt septembri esimesel nädalal.

Et õpilase arvuti võiks olla kerge (arvestades, kui palju tuleb koolikotis jätkuvalt «analoogseid» asju kanda), siis Delli arvutite praegusest valikust võiks soovitada Mini 9, Mini 10 ja Mini 12.

Silmaga nähtav vahe on ekraani suuruses. Milline neist paremini sobib, peab kasutaja ise otsustama.

Kindlaks valikuks võib pidada ka Toshiba sülearvuteid.

Arvutit ostes on oluline jälgida pakutavat garantiid. Seetõttu soovitan tuntud brändide tooteid – kaubamärkide esindajad ja müüjad pakuvad enamasti ka tugiteenust ja hooldust.

Ostma rutates vali ka müügikohta – mõnedest internetipoodidest ostes ei pruugi seadmega kohalikku garantiid kaasneda.

Tagasi üles