Kuidas ohjeldada «läbustavaid» kommentaatoreid?

Skype Eesti juht Sten Tamkivi. Foto: Peeter Langovits.

Skype Eesti juht Sten Tamkivi pakkus Memokraat-nimelises blogis välja mõned huvitavad võimalused, kuidas ohjeldada anonüümseid ja ebaviisakaid netikommentaatoreid.

Tamkivi sõnul on maailmapraktika tõestanud, et kommentaaritrollide (et neid kuidagi viisakalt nimetada - S.T.) lihtsalt ära blokeerimine lõpuni ei tööta.

«Sellel on omad psühholoogilised põhjused, kus jõuline peletamine valab vaid täiendavat õli tulle anonüümsete sõimurite kõrgeltarenenud «represseeritud tõekuulutaja» enesehinnangule ja mõjutab neid üha uuesti proovima,» kirjutas Skype'i juht.

Seepärast pakub ta välja mõned võimalused, kuidas muuta anonüümikud lihtsalt marginaalseteks, kas nende panust siis toimetades või hoopis lugeja vaatenurka mõjutades.

Esimene kommentaarihalduse etalon maailmas on Slashdot, mis keerab rahvatsensuuri «läbukommentaatorite» endi vastu. Slashdoti automaatne süsteem valib jooksvalt käputäie portaali kasutajaid, kellel tekib õigus paari päeva jooksul kommentaare hinnata.

Hindeid arvestatakse kommentaaride kuvamisel, kus iga lugeja saab seadistada just endale sobiva «läbutaseme», mida ta lugedes on valmis taluma. Oluline on ka moderaatorite roteerimise nüanss, neist ei kujune mingid oma väärtushinnanguid ja eelistusi peale suruvad jumalused, vaid need on täiesti juhuslikud inimesed.

Teine kasutajate hindeid avastav süsteem on Disqus. Palju negatiivseid hindeid saanud kommentaarid muutuvad selle abil nähtamatuks, kuid seda mitte postitaja enda jaoks. Ehk siis troll ise ei teagi, et teda keegi ei loe, vaid jääb ilmselt arvama, et teised kommentaatorid on õppinud teda ignoreerima ega haara tema provokatsioonikonkse.

Toredaid nippe kommentaarisõimu vastu on veel. BoingBoing'i moderaatorite näpuliigutusega haihtuvad vajadusel postitusest.... vokaalid. Kustutamise ja tsensuuri asemel saab neist «k pts pnnslm kb sbrss»-stiilis müra, mis kaotab oma ohtlikkuse ja tõsiseltvõetavuse ning sellest õpib ka lugeja silm kiirelt üle libisema.

Samas hindab Tamkivi, et kuigi modereerimistöö jätmine lugejatele aitab ehk kõige täpsemalt tabada lugejate endi valuläve ja sotsiaalset närvi, annaks

online

-väljaannete toimetusepoolne töö ilmselt parema tulemuse.

«Aga lihtsalt investeeringu suurusjärgu hindamiseks - The Huffington Post saab päevas üle 36 000 kommentaari ja hoiab palgal 25 inimest, kelle tööks on sellest massist vaen ja viha välja rookida,» tõi Tamkivi näite.

«Huvitav oleks teada, mis on päevased kommentaaride numbrid Eesti väljaannete puhul? Tekiks päris mitu head sotsiaalset töökohta?»