Testimata digiboksid jätavad televaataja hätta

Digiboks. Foto: Raigo Pajula.

Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva kirjutab ettevõtte blogis, et üha enam televaatajaid kurdab hanguva digitelevisiooni või muude probleemide üle, mille põhjuseks osutub hiljem testimata digiboks.

Nimelt on Liiva sõnul müügile sattunud ka seadmeid, mis Eesti digilevi võrguga hästi ei ühildu ning tulemuseks on näiteks spordiülekande või muude kiiremate kaadrite korral aeg-ajalt ruuduliseks muutuv ja hakkiv telepilt. Samuti tuleb ette hanguvat elektroonilist saatekava, mis nõuab digiboksi taaskäivitust.

Vanemad televaatajad on Liiva sõnul tihti hädas võõrkeelse või ülikeerulise ülesehitusega menüüga ning vahel ei tööta pildi formaadi muutmine laiekraaniks või läheb kiiresti katki digiboksi juhtimispult.

Kuidas vältida altminekut digiboksi soetamisel?

1. Kõige tähtsam on otsida kauplusest Eesti digilevi ühilduvusmärgiga digibokse või digitelereid. See märk ei ole seadmel ilu pärast, vaid näitab, et seda on väga põhjalikult testinud Eesti digilevi võrgu haldaja Levira. Kui digiboks ei ole testimisel digitaalsete telekanalite vastuvõtul korrektselt toiminud, on seadme tootja pidanud tegema muutusi seadme tarkvaras enne, kui seadmele on antud õigus Eesti digilevi märki kanda.

2. Kaardipesata või ilma? Müügil on nii kaardipesa sisaldavaid digibokse kui ka ilma selleta seadmeid. Valiku langetab igaüks ise, kuid kaardipesa olemasolu märkimisväärselt digiboksile hinda ei lisa. Küll aga lisab see võimaluse vaadata tavaantenniga 6 Eesti telekanali asemel ühtekokku 30 digikanalit ehk ka tasulisi krüpteeritud kodu- ja välismaiseid kanaleid.

Kunagi ei tea, millal selleks võib soov tekkida. Näiteks algselt tasuta kättesaadav kodumaine telekanal TV4 otsustas ülekandetasu kokkuhoidmiseks tasulisele platvormile kolida, mistõttu ilma kaardipesata digiboksi omanikud enam seda teleprogrammi ei näinud.

3. Eelistage eestikeelset menüüd. Kui soetate digiboksi oma vanavanematele, peaks kindlasti jälgima, et menüüd oleksid eesti keeles ning võimalikult loogilised. Samuti peab müüja kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi.

4. Kontrollige, kas ühenduskaablid on karbis kaasas. Odav digiboks võib kujuneda hinnalt märksa kallimaks juhul, kui seadmega pole kaasas kaablit selle ühendamiseks teleriga. Samuti tuleb jälgida, et digiboksi pakutav ühendusviis ehk pildi- ja heliväljund sobiks ka teleriga: muidu tuleb lisaks osta ka vajalikud üleminekud pildi ekraanile saamiseks.

5. Mõistlik on uurida, kas digiboksiga kaasasolev kaugjuhtimispult on nö. õpetatav ehk sellega saab pärast seadistamist ka telerit sisse-välja lülitada ning heli tugevust muuta. Vastasel juhul tuleb telekavaatamiseks käepärast hoida kahte erinevat pulti.

6. Juhul, kui kahtlete, kas teie kodus on digilevi signaal piisavalt kvaliteetne ning antenn selle vaatamiseks korras, on mõistlik digiboks esmalt rentida. Renditud seadme saate igal ajal välja osta, kuid hea on teada, et renditud digiboks vahetatakse katkiminekul tasuta uue vastu ka pärast garantiiaja lõppu. Tänu sellele pole remondi ajal vaja hankida asendusseadet või loobuda telerivaatamisest.

7. Hätta jäädes küsige paigaldusabi ja tehnilist tuge. Vahel võib digitelevisiooni vaatamiseks olla vajalik katuseantenni kohendamine või koguni uue antenni ülespanek. Mingit raketiteadust siin ei ole, kuid kui te ei soovi ise käsi määrida, on mõistlik osta digiboks kohe koos paigaldusega ühelt ja samalt teenusepakkujalt, et probleemide korral ei saaks selles vale tüüpi seadet süüdistada.

Näiteks tasulise digi-TV teenuse puhul on paigaldus ning tehniline tugi 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas enamasti hinna sees, kuid ainult tasuta kanaleid vaadates võib inimene hätta jääda. Lihtsalt pole kelleltki tehnoabi küsida, olgu see siis raha eest või ilma.