Audi esitles Franfkurdis 313-hobujõulist elektriautot

Audi ideeauto E-Tron. Foto: AFP / Scanpix

Frankfurdi autonäitusel esitletud, puhtalt elektrijõul liikuv ideeauto E-Tron muudab Audi teatel senist arusaama elektriautode sõidudünaamikast - selle mudeli võimsus on tervelt 313 hobujõudu ning kiirendus nullist sajani võtab 4,8 sekundit.

Audi E-Tron on varustatud nelja elektrimootoriga, millest igaüks käitab ühte ratast. Nelja elektrimootori pöördemomenti jagatakse kõigi rataste vahel vastavalt

vajadusele, teatas Audi.

Selline pöördemomendi vektoriseerimine võimaldab kõigi rataste sõltumatut kiirendamist ja pidurdamist, mis tähendab kokkuvõttes võimalust läbida kurve väga kiiresti ja täpselt.
Teisisõnu - tegu on quattro-nelikveo ja väljapaistva sõidudünaamikaga sportautoga.

Elektriauto mootorite võimsus on kokku 230 kW (313 hj) ning pöördemoment 4500 Nm. Sealjuures rakendub kogu pöördemoment praktiliselt samal hetkel, kui juht vajutab
gaasipedaali, pakkudes vapustavat kiirendust.

Paigaltstardist kiirendab Audi E-Tron 100-kilomeetrise tunnikiiruseni 4,8 sekundiga, kiiruselt 60 km/h kulub 120ni jõudmiseks 4,1 sekundit. Audi E-Troni energiaallikas on sõitjateruumi taga asuv liitiumioonaku, mille 42,4 kWh energiavaru võimaldab laadimiseta läbida 248 kilomeetrit.

Audi E-Troni laius on 1,90 meetrit, teljevahe 2,60 meetrit, pikkus 4,26 meetrit ja kõrgus 1,23 meetrit. Sõitjateruumi ning tagasilla vahel asub 470 kg kaaluv aku. Tagasillast tagapool asuvad kaks eraldi jahutussüsteemiga elektrimootorit. Esimesed kaks
elektrimootorit on monteeritud esisillale.

Auto kerekonstruktsioon on alumiiniumist ja baseerub Audi Space Frame (ASF) tehnoloogial. Kõik keredetailid, sh uksed ja katus on valmistatud kiudarmeeritud plastist. Vaatamata neljale elektrimootorile ja akule on Audi E-Troni kogukaal vaid 1600 kilogrammi.

Audi E-Troni kõik valgusallikad põhinevad LED-tehnoloogial. Auto esilaternate tööd juhib täisautomaatne valgustuse abisüsteem, mis reageerib paindlikult ilmastikutingimustele ja igale välisele valguse muutusele ning kohandab valgustuse vastavalt vihmale või udule.

Süsteem baseerub kaameral, mis muuhulgas tuvastab kaasliiklejad, jälgib vastutulevaid autosi, tunneb ära sõiduread ja mõõdab nähtavust, näiteks uduse ilma korral. Vastavalt oludele muutub automaatselt auto esilaternate valgusvihu laius.

Salongitemperatuuri reguleerimiseks on kasutusel õhksoojuspump. Uuenduslik on ka niinimetatud car-to-x-sidetehnoloogia, mis on määratud suhtlema ümbritseva elektroonilise keskkonnaga, sh teiste sõidukitega. Muuhulgas arvestab car-to-x tehnoloogia infrastruktuurilt (valgusfooride tuledetsükkel) ja teistelt sõidukitelt saadava info baasil parima sõidustrateegia sihtkohta jõudmiseks