Infoturvalisuse portaali Arvutikaitse.ee peatoimetaja Aare Kirna soovitab e-postkasti laekuvad petukirjad ilma lugemata prügikasti saata, sest kirjasaatjad on niikuinii õnnetus olukorras ja neid ei maksa narrida.
Kuidas peaks kohtlema petukirja saatjat?
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
22. september 2009, 09:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eks ma olen ise ka kunagi ammu mõne Nigeeriast saadetud kirja autorile vastanud ning uurinud, miks just mina peaksin nende pakutud miljonid sirgeks lööma.
Ausõna, kui postkasti risustamine ja rahast lagedakstegemise võimalus välja arvata, on enamik petukirjade saatjatest lihtsad ja toredad inimesed, kelle roll sarnaneb mõneti letitöötaja omaga finantsasutuses, mis teie pensionirahad sirgeks lõi.
Ka Nigeeria petuäris valitseb range korporatiivne tööjaotus – hankeosakond tegeleb spämmitavate aadresside kokkuostmisega, loominguline tiim kirjade kokkuluuletamisega, finantsosakond rahade liigutamisega ning muidugi on ka kamp turskeid poisse, kes õnge läinud ning Aafrikasse rahapuud vaatama sõitnud isikud rahast ja parematest riietest lagedaks teevad.
Kusjuures pahatihti on inimene, kes teile kirja saatis ja teiega vahetult suhtleb, omakorda kohaliku petuskeemi ohver – tõenäoliselt on talle räägitud, et maailm on täis inimesi, kes niisama heast peast talle palju raha saadavad, ta on selle skeemi ja kirja tooriku ostmiseks müünud kõik, mis tal hinge taga, võtnud veel 30 aastaks laenu ja lubanud loovutada 90 protsenti võimalikust sissetulekust.
Nii et mis tast narrida – kui raha ega ühtki kergeusklikku ei tule, hakkab tursketel poistel nagunii igav ning kolakat saab hoopis õnnetu kirjasaatja.