Kui automaailmas antaks välja Hannibal Lecteri nimelist auhinda, võidaks selle Ford Focus RS. Respekti sisendav välimus varjab seninägematut elajat, kes hõlpsalt meelemõistuse viib.
Ford Focus RS: automaailma Hannibal
Teda tänaval kohates ei pane sa teda õieti tähelegi. Ta välimus on küll viimistletud, ehk veidi kramplikult kinni viimases moekarjes, olgu selleks siis parajasti naeruväärselt pika ja terava ninaga kingad, hiiglaslikud päikeseprillid või naeruväärselt kitsad püksid, aga ei midagi ennenägematut ega ülepakutut.
Sarnaseid tuleb päeva jooksul vastu kümneid, kui mitte sadu. Sedasorti inimesed, keda värvatakse kodulaenu- ja mobiilsidereklaamidesse, sest turundusjuhtide arvates kehastavad nad moodsa eestlase arhetüüpi.
Välimus ei reeda, mis tööd ta teeb. Küllap veedab oma päevad mõnes hästiventileeritud büroos, kus magnetkaart käivitab lifti ja avab uksed, blond sekretär tervitab kõiki sisseastujaid nagu sõjaväest naasnud peigmeest ja lilleseaded puhkenurgas vahetuvad kaks korda nädalas, kus külmkapis ei hallita kellegi kapsarullid ja ühegi laua jalg ei logise. Ta koostab Excelis üksikasjalikke plaane ja Powerpointis elegantseid raporteid nende täitmise kohta.
Pelutav loomus
Kui kell saab viis, sulgeb ta läptopi ja sõidab äärelinna, kus majad on uued ja puud madalad ning kiiskavad autod kataloogimajade ees kinnitavad pererahva usinat ja edasipüüdlikku loomust.
Köögis lõhnab hästi, naine katab juba lauda. Proovid midagi uut, küsib mees jääkapist esimest reedeõhtuõlut võttes. Kuldne retriiver tuleb ja nühib end vastu jalga. Lapsed hõikavad elutoast tere. Naine räägib. Sõbranna uus retsept, tundus põnev, Selveris oli parajasti soodukas ka, ei tulnud üldse kallis, et vahel ju võib, ilus algus nädalavahetusele ometi. Jajah, noogutab mees ja kühveldab ettepandut masinlikult suhu. Ole hea, anna veel üks õlu.
Öösel ärkab mees võpatades elutoas. Higine särk on keerdus ümber ihu, suus on kurat teab mitmest õllest läpatanud maik. Telekas käib film, mille algust ei mäleta, kell ekraani allservas näitab neljandat hommikutundi.
Ta läheb garaaži ja võtab mootorsae. Ja köögikülmikust veel ühe õlle, mille sealsamas ahnelt ära joob. Läheb vaikselt trepist üles, piilub magamistuppa. Naine magab. Lastetoa poikvel ukse vahelt kumab öölambi sinakas valgus. Ta astub tuppa ja tõmbab sae käima. Viimane, mida ta näeb, on laste pärani silmad.
Selline oleks Ford Focus RS inimesena. Auto välimus on küll silmatorkav, aga ei midagi seninägematut – vähemalt neile, kes on kas või ühte Fordi ralliautot näinud. Ja niisuguseid tiibu, laiendeid, suuremaks aetud õhuvõtuavasid ja muud säärast võib ju näha iga äsja juhiloa saanud hilisteismelise auto küljes.
Ainult et Focus RS küljes on need vajaduse, mitte toreduse pärast – ehkki selle arusaamiseni jõudmiseks tuleb autoga põhjalikult tutvust teha. Sest esiotsa tundub Focus RS üllatavalt vähedramaatilisena. Soovite sujuvalt paigalt võtta? Pole probleemi, Focus RS hakkab liikuma pehmelt nagu tüseda ärimehe esindussedaan.
Kardate jõnksutamist käiguvahetusel? Asjata. Kõige võimsama saadaoleva esiveolise auto käigud lülituvad kergelt ja täpselt, isegi siduripedaal ei liigu kübetki raskemalt kui tavalisel luukpäral. Pelgate jäika vedrustust, mis konarustel vastikult raputab? Miks ometi? Focus RS sõidab ka munakiviteel pehmemalt kui mõni auto aukus kruusateel.
Aga kui teil sellest mugavusest, rahust ja vaikusest ükskord villand saab ning otsustate järele proovida, mille eest te õigupoolest pool miljonit maksnud olete, saate ilmselt suurema elamuse kui kummiköie otsas kraanakorvist alla hüpates.
Kui seisvas Focus RSis käik sisse lükata, siduripedaal üles lasta ja gaas põhja vajutada, hakkab esmalt kostma kõrvulõikavat vilet, ninna tungib kärssavate rehvide lehk ja auto esiosa hakkab üles-alla põtkima nagu oma aja ära elanud pesumasin tsentrifuugides. Sest mootori kogu võimsuse suunamine esiratastele käib esimese hooga üle jõu isegi insenertehniliste imede tippu kuuluval esisillal ja piiratud libisemisega diferentsiaalil.
Aga auto kogub end silmapilguga, elektroonika sekkub ja hakkab ise jõudu jaotama, auto sööstab paigalt ja teil on tunne, nagu oleksite selitsi kiirrongi ette jäänud. Isegi hing jääb kinni, sest Focus RS rebib end edasi raugematu raevuga. Ka siis, kui kuues käik on ammu sees ja spidomeeter näitab ainult Saksamaa Autobahn’idel lubatud kiirust, ei näi Focus RSi jaks lõppevat.
Ja uskumatu, kui lihtne on selle autoga kurvides kiiresti sõita. Võiks arvata, et rehvide asemel on iminapad, sest auto otsekui kleepub teele. Suurim võimsus jaotub väga laia pööretevahemikku, nii et käiguvahetusega pole vaja end ülearu vaevata, võib keskenduda gaasi-piduri sõtkumisele ja roolikeeramisele. Rool liigub täpsusega, mis teeks au igale ajukirurgile, ja muudab sõidusuuna korrigeerimise imekergeks. Mitte et viimast kuigi sageli vaja oleks, sest võimsate esiveoliste autode tüüpilisest hädast – lootusetu alajuhitavus – on Focus RS täiesti vaba.
Oivaline roolitunnetus, mis ilmselt saab paljudeks aastateks mõõdupuuks ka palju kallimatele kiiretele autodele, võimaldab isegi kogenematul juhil taltsutada auto sabaliputamist, mis tekib, kui tagarattad kurvis pidamise kaotavad. Hämmastava selgusega on tunda, kuidas auto õrnalt tagaotsa ette suruma hakkab, ja on vaja vaid sama õrna roolinõksu, et auto uuesti otseks saada.
Mootor
töömaht: 2522 cm3
võimsus: 224 kW (305 hj)
suurim pöördemoment:
440 Nm @ 2300–4500 p/min
suurim kiirus: 263 km/h
0–100 km/h: 5,9 s
Kütusekulu
linnas: 13,4 l/ 100 km
maanteel: 7,0 l/ 100 km
keskmine: 9,4 l/ 100 km
CO2 g/km: 225
Mõõdud
pikkus: 4402 mm
laius: 1842 mm
kõrgus: 1497 mm
teljevahe: 2640 mm
Ford Focus RS hind algab 493 200 kroonist.