/nginx/o/2009/05/12/177701t1h1bc2.jpg)
Täna Genfis toimuval rahvusvahelisel telekommunikatsiooniliidu foorumil ITU Telecom World 2009 arutelul küberturvalisusest rõhutas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, et küberohtude vähendamisel ja majanduse arendamisel tuleks arvestada eelkõige turvalist keskkonda tavakasutajale.
Partsi hinnangul tuleks kasvava info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) mõjul inimeste igapäevaelus vältida keeldude ja käskude lõksu langemist ning säilitada mõistlik tasakaal, kus küberturvalisuse tagamine ei hakkaks takistama igapäevaelu hõlbustava interneti arengut, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiesindaja.
«Olukorras, kus riskid infotehnoloogia kasutamisel näiteks internetimajanduses või tervishoius kasvavad, tunneme küll tugevat tahtmist küberruumis toimivat reguleerida - keelata ja kontrollida nii sisu kui ka tegutsemist internetis - kuid sellise keelamise ja käskimise negatiivsed mõjud võivad olla tunduvalt suuremad kui võimalik kasu,» ütles Parts foorumil.
Partsi sõnul peaks eesmärgiks olema saavutada olukord, kus vaatamata ohtudele küberruumis saame IKT-lahendusi kasutada igapäevase elu edendamiseks ning võitluses küberruumis valitsevate ohtudega ei tohiks unustada interneti arengu aluseks olevaid põhimõtteid - avatust ja piirideületavust. Lähtumine neist põhimõtetest on muutnud interneti uute võimaluste ja kasvu veduriks nii kogu ühiskonna kui inimese tasandil.
Rahvusvahelise telekommunikatsiooniliidu foorumi teisel päeval toimunud küberturvalisuse diskussioonipaneeli põhiteemaks oli küberohud maailmamajanduses ning rahvusvahelised koostöövõimalused. Pärastlõunal toimunud diskussioonis, kuidas peaks rahvusvaheliselt küberruumis tegutsema, et vähendada võimalikke kahjusid kuritarvituste puhul, rõhutas Parts, et IKT eesmärk on eelkõige küberohtude
maandamisel kõrval edendada igapäevaelu. Parts toonitas oma sõnavõtus, et rahvusvahelisel telekommunikatsiooniliidul on tähtis roll, teadvustamaks tippjuhte ja otsustajaid infoturbe olulisusest teenuste arendamisel.
Diskussioonis käsitleti muude teemade seas ka Eesti õppetunde küberrünnakutest. Eesti kogemusena tõi Parts välja kolm asjaolu, mis aitasid suuremaid kahjusid vältida.
Partsi sõnul on Eesti tugevusteks eelkõige rahvusvahelistele praktikatele toetuv IT-poliitika ja toimiv valitsusasutuste vaheline turvaline andmevahetuskeskkond ja seetõttu on Eestil head kogemused e-valitsemise alaste teadmiste ja kogemuste jagamiseks.
Teiseks, õpetasid küberründed seda, et äärmuslikes olukordades ei tööta kõige paremini vertikaalsed ülalt alla toimivad juhtimisskeemid, vaid märksa tulemuslikumalt toimib horisontaalne koostöö ettevõtete ja avaliku sektori vahel ja kolmandaks, et riik ei tohi unustada elutähtsatest infosüsteeme kaitstes tavakasutaja vajadusi.
«Tavakasutaja soovib teadmise asemel, et riigil on olemas toimiv turvavõrk, saada informatsiooni, mis tegelikult toimub, ning samal ajal poest
süüa ostes krediitkaarti kasutada,» märkis Parts.
Eesti on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (ITU) liige alates 1992. aastast, liit tegutseb alates 1934. aastast.