/nginx/o/2009/10/07/246686t1h267a.jpg)
Volkswagenid on juba nime järgi rahva autod ning Eestis ongi populaarseimaks sõiduautoks Volkswagen Passat, millele pisem mudel Golf napilt sabale astub. Golfist veelgi väiksem ja odavam mudel on Polo, mille uue põlvkonna esindaja ka meie müügisalongidesse kohale jõudnud, kirjutab
.
Vanemad Polod olid selles mõttes originaalsemad, et neid oli Golfidega pea võimatu segi ajada. See omadus, olgu see siis lugeja otsustada kas positiivne või negatiivne, on nüüdseks igatahes minevik ning kui kuskil parklas seda vaadata, võib esimese raksuga olla üsna keeruline otsustada, kas tegu on Polo või Golfiga, kui nad just kõrvuti ei seisa.
Tagant vaadates on mõningad erinevused olemas, kuid siiski - Polost on saanud arvestatav alternatiiv väiksema rahakotiga inimestele või siis lihtsalt neile, kelle jaoks suurus mingit tähtsust ei oma.
On kord juba autonduses tavaks saanud, et uuem mudel on vanemast ka tiba suurem. Seda suundumust on suutnud valitsev majanduskriis veidi küll murda, kuid Polo on enne seda projekteeritud ja konstrueeritud, seega võrreldes eelmise põlvkonnaga on siin pikkusele lisandunud ümmarguselt viis ja laiusele kolm sentimeetrit.
Andmaks masinale dünaamilisemat ilmet, on kõrgus küll kopika võrra madalam, kuid sisse istudes hakkab pea lage nühkima vaid väga-väga pikkadel inimestel. Teisalt, tegu on siiski üsna väikese masinaga, millest annab tunnistust ka tõsiasi, et kui esimesed istmed lõpuni taha välja nihutada, siis seal istujatel saab päris kitsas olema.
Pagasiruumi on siiski 280 liitri jagu ning kui asju rohkem vaja vedada, siis tagumist istmerida alla lastes võib seda kuni 952 liitrini suurendada. Pagasiruumi põrand on kahekordne ning katva plaadi eemaldamisel paistab selle alt täiendav süvend.
Kui viimistlusmaterjalide valikul on Volkswagen teinud sammu edasi ning midagi odavat silma ei hakka, siis disain oleks võinud olla huvitavam ning mitte nii lihtsust rõhutav. Tõsi on muidugi see, et lisavarustust tellides, mida Volkswagenil on alati suures valikus, võib ilmet pea tundmatuseni muuta. Teisalt lisab see omakorda auto maksumusele päris kena summa.
Jõuallikatest: Volkswagen pakub Polole nelja bensiinimootorit ning ühte diislit. Esimesed on 1,2- ja 1,4-liitrised. Kolmesilindrilised 1,2-liitrised on kahes seades võimsustega 60 ja 70 hobujõudu. 1,4-liitrise bensiinimotoori võimuseks on 85 ja 1,6-liitrisel diislil 75 hobujõudu. Suurema bensiinimootoriga pakutakse ka Volkswageni firmaleiutist - topeltsiduriga seitsmekäigulist DSGd. Testiauto oli suurema bensiinimootoriga, kuid manuaalkastiga.
Vaatamata motoori üsna tagasihoidlikule sooritusvõimele jättis Polo siiski üsna krapsaka mulje. Muidugi sportautoga võrrelda ei kannata, kuid minekut oli ning ei foori tagant startides ega möödasõitudel sellega hätta ei jäänud.
Juhitavus on aga uuel Polol volkswagenlikult hea. Kuna veojõukontroll on lisavarustuses ning testiautol seda polnud, pakkus auto kohe erakordselt palju sõidumõnu. Kiire põige kruusateele näitas Polo võimekust ka seal.
Igatahes juba esimesed läbitud meetrid andsid tunde tüüpilisest Volkswagenist, mis keerab sinna, kuhu juht tahab, pidurdab ja kiirendab ilma vajaduseta trajektoori rooli kaudu korrigeerida. Kui väga tahaks millegi kallal norida, siis vedrustust võiks ehk pisut jäigaks pidada.
Üks väike detail, mida ei tohiks ära unustada - kuigi väike ja odav, on uus Polo eeskujulikult vaikne.
1,4-liitrise manuaalkastiga mudel on kõige janusem ning vajab linnas saja kilomeetri läbimiseks 8 ning maanteel 4,7 liitrit bensiini. Kiirusel 120 km/h, maanteel loomulikult, hüples keskmine kulu umbes liitri võrra kõrgemal tasemel.
Auto tippkiirus peaks küündima 177 kilomeetrini tunnis ning neist esimese saja sissevõtmiseks kulub 12,1 sekundit. Muide, DSG kastiga modifikatsioon on siinkohal manuaalist kõikjal peale tippkiiruse oma näitajatega parem. Kütusepaaki mahub 45 liitri jagu jõuvedelikku. Diiselmootor on traditsiooniliselt veidi aeglasem, kuid ka ökonoomsem.
Jääb veel vaid lisada, et uue Polo hinnad algavad 162 700 kroonist.