Toyota Prius - särtsakas müüdimurdja

Margus Mihkels
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Toyota

Seni on odavamaid hübriidautosid vaadatud kahetseva ohkega, nagu mingit Araabia naftašeikide ahnusega kaasnevat paratamatust. Kolmanda põlvkonna Toyota Prius kinnitab, et pole see lugu nii hull ühti.

Teadaolevalt olen ma ainus inimene maailmas, kes on kehalises kasvatuses suvetööle jäänud.



Mitte et ma oleksin lapsena märkimisväärselt põdur olnud ega oleks saanud oma krossijooksuringe, palliviskeid, hüppeid üle kitse või muid tobedusi tehtud seetõttu, et mind piinasid mumps, leetrid või läkaköha, vaid ma lihtsalt ei viitsinud ega tahtnud.



Minu meelest on sport kui niisugune tobe. Ma ei läinud lapsena erutusest higiseks ega löönud näost lõkendama, kui selgus, et viskasin kummeeritud raudmuna meetri võrra kaugemale kui Jaan või Mati (sest seda lihtsalt ei juhtunud), ega luksunud öösel nutta, kui keegi kilomeetrise jooksuringi minust minuti varem lõpetas (mida ka ei juhtunud: tavaliselt lahutas mind eelviimasest kohast umbes veerand tundi, sest ma lihtsalt jalutasin raja läbi).



Ainus sport, mille vastu ma üldse huvi tunnen, on võidusõit. Ralli, vormelisõit, koerarakendite võiduajamine – mis iganes. Välja arvatud ehk see Ameerikas nii populaarne vastupäeva sõidetav ringrajasõit ovaalsel rajal, sest seal võidab alati see, kes suudab kõige kauem meeles pidada, et paremale ei tohi keerata.



Tänavuse küllap vingeima võidusõiduelamuse pakkus mulle Toyota Prius. Jah, puudekallistajate, vaalapäästjate, Nicaragua kohvikasvatajate õiguste eest võitlejate ja muu kahtlase elemendi lemmikauto.



Muidugi on Prius võidusõiduautoga sama sarnane kui siga torpeedoga. Lahmakas kere, variaatorkäigukast ja 99-hobujõuline mootor annavad Priusele mis tahes võidusõiduauto vastu sama tugeva eelise kui Usain Boltiga rinda pistvale invaliidile ratastooli täis pumbatud kummid. Aga ega siis alati kiiruse peale võistlema pea, mõõtu võib võtta selleski, kellel on saja kilomeetri kohta väikseim kütusekulu.



Selline võiduajamine kolmanda põlvkonna Priuse esitlusel välja kuulutatigi. Lisainfoks – tehase andmetel vajab Prius saja maanteekilomeetri läbimiseks 3,7 liitrit kütust.


Käivitasin mootori ja soovisin endale õnne.



Olen suutnud pea iga autoga läbi ajada vähema bensiiniga kui tehaseandmed lubavad ja pean end õige osavaks säästusõitjaks. Lülitasin välja tuled, kliimaseadme, raadio – kõik, mis elektrit kulutab ja kütust põletab. Klappisin kokku peeglid. Lülitasin sisse elektrirežiimi, milles auto liigub vaid akude jõul. Asusin teele.



Finišis selgus, et olin mõnekümnekilomeetrisel testiteel saanud keskmiseks kuluks 3,2 liitrit. Pärisin, miks šampanja ja loorberipärg viibivad. Mis kuradi šampanja, imestas Toyota jopega mees. Võitja kütusekulu oli 2,9 liitrit. Kahtlustasin pettust, kokkumängu ja skandaali, aga minu kaebust ei võetud arutusele.



Nii väike kütusekulu on seda hämmastavam, et Prius on suur auto. 4,4 meetrit pikkust ei tundu just hiiglaslikuna, aga lisaks on auto kaunis kõrge, istmete seljatoed õhukesed ja tänu sellele on salong ruumikaks ja pereautole paslikuks veninud. Ruumikust rõhutab ka armatuurlaua ja keskkonsooli disain; vastupidiselt tavapärasele pole üritatud juhis tekitada lennuki kokpitis istumise tunnet, vaid kõik mõõdikud-näidikud tunduvad olevat kuidagi kaugele, tagaplaanile nihutatud. 



Ainest nurinaks siiski on. Igasuguseid nuppe, valikuid ja menüüsid on selles autos liiga palju. Kulmu panevad kergitama ka mõned viimistlusmaterjalid, mis on otsesõnu öeldes odavad, koledad ja viletsad.



Viimane ei kehti õnneks sõiduomaduste kohta. Kui eelmise põlve Prius tundus raske, aeglase ja kohmakana, siis uus auto liigub märksa mõnusamalt. Vähe sellest, et uus vedrustus ei lase autol aukudest läbi sõites põntsuda nagu lehtvedrudega krusa, ka elektriline roolivõimendi töötab nii hästi, et annab juba põhjust rääkida tunnetusest ja tagasisidest.



Oma lähimat rivaali Honda Insighti lööb Prius ka sellega, et mootori automaatne sisse-väljalülitamine (näiteks foori ees peatudes) käib pea märkamatult, urina ja värinata.



Ja mis ehk kõige üllatavam – erinevalt paljudest teistest hübriidautodest võib Priusega maanteel täiesti kogemata ja märkamatult lubatud sõidukiirust ületada.



Andmed

Toyota Prius


Mootor

töömaht: 1798 cm³


võimsus: 73 kW (99 hj)


suurim pöördemoment:


142 Nm @ 4000 p/min


Dünaamika


suurim kiirus: 180 km/h


0–100 km/h: 10,4 s


Kütusekulu


linnas: 3,9 l / 100 km


maanteel: 3,7 l / 100 km


keskmine: 3,9 l / 100 km


CO2 g / km: 89


Mõõdud

pikkus: 4460 mm


laius: 1745 mm


kõrgus: 1490 mm


teljevahe: 2700 mm



Toyota Priuse hind algab 399 900 kroonist. Proovisõiduauto hind 428 000 krooni.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles