Kulunud rehv võib kalliks maksma minna

Kulunud rehvidega sõites pikeneb pidurdusteekond ja suureneb vesiliu oht. Prorehvi töökoja meister Meelis Kull ei soovita liikluses riskida. Foto: Priit Simson

Ehkki talverehvide allapanekuks on veel pisut vara, võib liigselt kulunud suverehv suurte sügisvihmadega ometi tekitada tunde, et olete sattunud liuväljale.

Kui suverehvidel on minimaal­ne lubatud turvisemustri sügavus 1,6 millimeetrit ja talverehvil kolm, ei tohiks tegelikult nii piiri peal rehvidega liikluses riskida. Kulunud rehviga on vesiliu tekke oht väga suur. Talverehvil võiks mustri sügavus olla vähemalt viis millimeetrit. 

Rallisõitja ning Prorehvi remonditöökoja juhatuse liikme Margus Muraka sõnul peavad keskmise Eesti auto läbisõidu juures ühed rehvid vastu kaks hooaega. Ometi tuleb paljudele autojuhtidele tema sõnul üllatusena, kui suverehvid osutuvad sügistalvise rehvivahetuse ajal väga kulunuks.

Kas lamell- või naastrehv?

«Me ei ärka ju hommikul üles ja ei torma auto alla rehvi mustrisügavust mõõtma,» tõdes Murakas. Siiski saab rehvide kulumist ka teistmoodi hinnata – nii pinnakihi põhjas asuvate indikaatoritega, millega turvisemuster lõpuks tasa kulub, kui auto käitumise järgi.

«Kellel sõidukogemust on rohkem, loomulikult tunneb, et on libe ja pidurdamisel ABS rakendub varem tööle,» märkis Murakas. Samuti kipuvad tema sõnul näiteks tavalise märja asfaldiga valgusfoori alt kohalt võttes vedavad rattad läbi libisema.

Julgestuspolitsei alarmsõidukoolituse talituse juhataja Vello Petmansoni sõnul tuleks talverehvid üles otsida siis, kui temperatuur on püsivalt alla viie soojakraadi. Nimelt on suvise rehvi haardumine madalama temperatuuriga talvisest halvem ning sellega võib kaasneda pikem pidurdusteekond.

Kas valida talveks lamell- või naastrehv, sõltub maanteeameti peadirektori asetäitja Villu Vane sõnul peamiselt sellest, millistes tingimustes sõidukijuht liikleb.

«Naastrehvid on paljudes riikides keelatud, mistõttu on lamellrehv reisivale juhile sobivam. Lamellrehvidega võib sõita ka aasta ringi, kuid neid ei ole siiski mõtet suvisel perioodil asfaldil kulutada,» märkis Vane.

MTÜ Eesti Rehviliit juhi Kaur Kuurme sõnul kulub la­mellrehv soojal teekattel oluliselt kiiremini, kuna selle turvis on tehtud pehmemast materjalist. Kuid ka talveks lamellrehvi valides tuleb silmas pidada, et eri riikide ja firmade toodangul võib olla suur vahe sees.

Linnainimesel valik lihtne

Nii soovitab Kuurme otsida põhjamaisesse kliimasse mõeldud talverehvi, kuna Kesk-Euroopa jaoks toodetud lamellid on kõvema rehviseguga ning oma heade asfaldiomadustega sobivad pigem märja kui jäise teekatte peale.

Villu Vane sõnul pole naastrehve mõtet kasutada juhil, kelle sõidud piirduvad Tallinna ühest linna otsast teise liiklemisega. «Seevastu neile, kes sõidavad suurema osa ajast kõrvalmaanteedel või küla vahel, soovitab maanteeamet osta naastrehvid, sest muutlike ilmastikuolude tõttu on see turvalisem,» ütles ta.

Naastrehvi eelis lamellrehvi ees tuleb Vane sõnul esile jäisel teel – lumisel teel sõites on lamellrehvi haardumine isegi parem, kuid kiilasjääl ei ole naastrehvile vastast.

Talverehvid on kohustuslikud 1. detsembrist 1. märtsini. Naastrehve võib kasutada 1. oktoobrist 1. maini.

Kuidas mõjutab auto juhitavust?

                                         Uus rehv (muster 8 mm)    Vana rehv (1,6 mm)

Vesiliug (sõltuvalt rehvilaiusest)              83–96 km/h    56–67 km/h

Pidurdusteekond 7–9 mm veekihi peal    28,3–29,3 m    36,8–38,8 m

Allikas: Eesti Rehviliit Soomes tehtud testide põhjal