Muusikat peaks saama tellida kui ajalehti?

Niklas Zenn­ström (vasakul) ja Janus Friis. Foto: Skype

Kas muusikat peaks saama tellida nagu ajalehti ja ajakirju? Kuigi suurt edu pole idee elluviimisel saavutatud, kerkib aeg-ajalt esile uusi üritajaid.

Nii-öelda tellitava muusika idee on lihtne – kasutaja maksab kuus kindla summa ja saab olenevalt teenusepakkujast kas laadida alla omal valikul muusikapalasid või kuulata muusikat seda alla laadimata.

Esimest varianti arendab eestlastelegi kasutamisvalmis Emusic, teist eelistab RealNet­worksi teenus Rhapsody. Samas on õige mitu firmat, kes tellitava muusika teenuse pakkumisest loobunud – Yahoo!, AOL ja MTV Networks näiteks. Peamiseks loobumise põhjuseks võib pidada iTunes Store’i suurt edu.

Uue lähenemisega

Ühendriikides on aga turule tulemas uus firma Rdio, mille tagant leiab IT-maailmas tuntud Niklas Zennströmi ja Janus Friisi. Mehed panid 2001. aastal aluse failivahetusteenusele Kazaa, aasta hiljem Skype’ile. 2006. aastal lõid nad videoteenuse Joost, mille kaudu on võimalik vaadata erinevatest telekanalitest tuntud saateid.

Zennströmi ja Friisi uus ettevõtmine loodab laiema avalikkuseni jõuda tuleva aasta algul. Ettevõtjad usuvad, et idee pakkuda ühe teenuse abil muusikat nii arvuti kui mobiiltelefonide kasutajatele on võidukas ja tõestab tellitava muusika ärimudeli edukust.

Kuid enne, kui teenuse saab avalikkuse ette tuua, on vaja sõlmida koostöölepingud plaadifirmadega. Maailma muusikaturgu kontrollivad teadupärast neli hiiglast – Sony Music, EMI, Warner Music ja BMG. Zennströmi ja Friisi suhted pole aga nendega kuigi head, arvestades, et Kazaa kaudu levis väga palju piraatmuusikat.

EMI esindaja aga kinnitab, et Friis ja Zennström on innovaatilised ärimehed, kellega plaadifirma ka kõnelusi peab. «Nad on toonud muusikamaailma põnevaid uusi ideid ja ei ole põhjust, miks me ei peaks neid tõsiselt võtma,» ütles Mark Piibe, EMI digitaalse äri juht ajalehele New York Times.

Enne kui Rdio jõuab USAs turule tulla, jõuab ookeani taha praegu Euroopas, kuid mitte veel Eestis tegutsev Spotify. Aastavanune ettevõte pakub kuulajatele võimalust kuulata tasuta muusikat, mille vahele mängitakse reklaame.

iTunes Store domineerib

Reklaamivaba pakett maksab 16 dollarit. USAs kanna kinnitamine ei lähe Spotifyl aga kuigi lihtsalt, kuna Euroopas toimivat süsteemi USAsse üks-ühele üle kanda ei õnnestu. Sony Music soovib näiteks, et teenus oleks tasuline.

Igal juhul on Zennströmil ja Friisil ees raske tee, sest muusikaturgu valitseb Apple’i iTunes Store. 23 riigis tegutsev veebikauplus müüs septembris üle kaheksa ja poole miljardi muusikapala. Üleilmsest digitaalmuusika turust hoiab arvutihiiglane üle 70 protsendi.

Sügise algul uuendas Apple iTunesist pakutavat muusikat iTunes LP teenusega, mis võimaldab lisaks helifailidele alla laadida ka plaadiga seonduvat interaktiivset sisu – fotod, videod ja kujundatud nn plaadiümbrised.

Digitaalse muusika üheks peamiseks puuduseks ongi olnud tunnetuse ja ilu puudumine. Tõelised melomaanid kiidavad siiani vinüülplaatide kujundusi, CD-karpidest võib tihti leida aga kaunilt kujundatud voldikuid ja väikesi raamatuid. iTunes LP proovib oma laiendatud tootega puudujääki parandada.