Halvad autojuhid võivad nüüdsest oma saamatuses geene süüdistada. Uue uuringu kohaselt on tervelt 30 protsendil ameeriklastest geenivariant, mis teeb neist ülejäänutest oluliselt viletsamad autojuhid.
Uuring: halvaks autojuhiks sünnitakse
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
29. oktoober 2009, 09:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varasemad uuringud on näidanud, vastava geenivariandiga inimesed taastuvad infarktist halvemini ning konkreetse ülesande sooritamisel, näiteks autojuhtimisel tegeleb ülesande koordineerimisega väiksem osa inimese ajust, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
«Tahtsime uurida, kas vastav geenivariant tõepoolest takistab inimestel keerulisema motoorse ülesande sooritamist. Valisime autojuhtimise, sest see on kompleksne tegevus ning enamik inimesi valdab seda,» rääkis värske uuringu teinud teadlasterühma juht Stephanie McHughen.
Testi tegid 29 inimest, kellest seitsmel vastav geenivariant ka esines. Katsealused sõitsid simulaatoril 15 ringi, mille käigus tuli läbida mitmeid erineva raskusastmega kurve. Testi korrati uuesti neli päeva hiljem. Selgus, et vigase geenivariandiga inimesed ei püsinud nii hästi rajal ning õppisid eelmisest sõidukorrast vähem.
Kommertstesti vastava geenivariandi määramiseks veel olemas ei ole. Sellise testi olemasolu tekitaks aga rohkelt paksu verd, sest kindlasti leidub nii neid, kes sooviksid autorooli lubada edaspidi ainult õigete geenidega inimesi, kui ka neid, kes sellisest diskrimineerimisest midagi kuulda ei taha.
Siiski oleks teadlaste arvates väga huvitav teada, kui paljudel liiklusõnnetuste põhjustajaist vastav geenivariant esineb.