/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/04/15/33416t1h4d96.jpg)
Täna kohtunud tehnoülevaatuse ja järelvalvega seotud ametkonnad toetavad järelevalvekaamerate paigutamist tehnoülevaatuspunktidesse, et tõhustada kontrollivõimalusi.
Ametkonnad toetavad kaameraid tehnoülevaatuspunktides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis toimunud ümarlaual viibinud maanteeameti peadirektori asetäitja Rein Einer ütles BNSile, et hetkel ei ole ilma tehniliste abivahenditeta võimalik Eestis asuva 90 tehnoülevaatuspunkti järelvalvet tagada.
Ta märkis, et maanteeametis tegutseb tehnoülevaatuspunktide kontrolliga kolm inspektorit, kellele lisandub igast regioonist veel üks inimene.
«Kaamerad annaksid materjali asjade tõestamiseks. Korruptsioon on üks asi, kuid kaamera annab paremini võimaluse jälgida metoodikat ning sellest kinni pidamist. Selge see, et kui inspektorid lähevad ülevaatuspunkti, siis tehakse ju kõik ilusti,» rääkis Einer.
«Emori uuringu järgi väitis kuskil 10-15 protsenti autoomanikest, et on igal juhul nõus minema ja otsima ülevaatuspunkti, kasvõi elukohast kaugemal, kus oleks võimalik saada lihtsamalt läbi. See näitab, et autoomanike hulgas on soov ebaausalt käituda,» jätkas Einar.
Ta lisas, et lisaks tehti koosviibimisel ettepanekuid seadusandluse täiendamiseks ning räägiti ametkondade koostöö parandamisest.
Ümarlaula viibisid politseiameti, maanteeameti, julgestuspolitsei, tehnoülevaatajate liidu ja Põhja politsei kriminaalosakonna esindajad.
Einer lisas, et mõned ülevaatajad on reeglite rikkumise eest saanud kriminaalpolitsei käest karistuse.
Selle aasta veebruaris teatas toonane autoregistrikeskus, et kaamerad võiksid tehnoülevaatuspunktides olla 2010. aasta algusest alates.