Kas digipolitsei ohjeldab tulevikus liiklushuligaane?

eLP projekti üks algatajaid Tauno Tuisk. Foto: Peeter Langovits.

Digipolitsei ehk eLP projekti üks loojaid Tauno Tuisk räägib E24'le antud intervjuus, et eLP süsteem võiks tulevikus aidata ka liiklushuligaane taltsutada.

Kuidas ja mis põhjusel eLP idee sündis?

Idee pärineb aastast 2003. Küsimus on ennekõike vägivallas, mis meie teedel tol hetkel toimus ja mõneti toimub jätkuvalt.

Vägivalla all pean silmas jõhkraid kihutamisi, teiste kaasliiklejatega mitte arvestamist, jõuga ilma suunatuld kasutamata teistele sõidukitele ettepööramist jne.

Veelgi enam. Mõtlesime ka sellele, et loodav süsteem võiks ja peaks samas ka mootorsõidukijuhti abistama, sest ega kõik liikluseeskirjade rikkumised ei ole põhjustatud tahtlikult.

Teinekord isegi ei pane tähele, millise kiirusega teatud teelõigul on lubatud sõita, sest liiklusmärk on kas osaliselt varjatud vms.

eLP'st ongi tänaseks saanud ennekõike abistav ja toetav süsteem mootorsõidukijuhile, mis annab märku kehtivatest piirangutest ja suunab juhi tähelepanu piirangutele, hoiatab läheneva raudtee ülesõidu eest, annab infot lubatud parkimistsoonide kohta jpm.

Edasine on juba mootorsõidukijuhi enda otsustada, kas ta võtab süsteemi poolt antavat abistavat infot arvesse ja viib oma liikluskäitumise eeskujulikuks või mitte.

Mis seisus hetkel projekt on? Kas see võiks lähiajal ka reaalselt ellu rakenduda?

Oleme süsteemi tutvustanud nii riiklikul tasandil kui ka uurinud koostöövõimalusi erasektoris, pidades silmas liiklus- ja kaskokindlustust pakkuvaid ettevõtteid.

Hetkel on fookus suunatud kindlustusseltsidele. Koostöös Eesti Liikluskindlustuse Fondiga on koostatud tootejuhend, mis annaks kindlustusseltsidele võimaluse pakkuda oma klientidele välja vabatahtlikkuse alusel süsteemiga liitumine.

Läbi selle saab kindlustusselts oluliselt täpsema ettekujutuse oma klientide liikluskäitumisest ja läbi selle on kindlustusseltsidel võimalik välja töötada konkreetne boonussüsteem, võttes arvesse konkreetse liikleja profiili.

Lähiajal on plaanis koostöös liikluskindlustuse fondiga tutvustada väljatöötatud eLP tootejuhendit Eesti kindlustusseltsidele.

Kusjuures mitu kindlustusteenust pakkuvat ettevõtet on juba tänaseks avaldanud valmisolekut süsteemi proovida ja testida.

Mida eLP süsteem endast üldse kujutab?

Süsteemi oluliseks komponendiks on GPS/GSM-seade, mis on ühendatud sõiduki elektrisüsteemiga ning väljund ekraani näol on toodud sõiduki armatuurlauale.

Seade kasutab asukoha määramiseks GPS süsteemi, aluskaardiks on olemasolev digitaliseeritud Eesti teede kaart koos liikluspiirangutega.

Seadme elutähtsad komponendid paigaldatakse sõiduki armatuurlaua alla ning väljud ekraani näol tuuakse sõiduki armatuurlauale kohta, mis juhti ei häiri, kuid on muudele näidikutele piisavalt lähedal.

Ekraanilt hakkab juht nägema kehtivaid piiranguid ning hoiatusi juhul, kui juht liikluseeskirju eirab.

Milliseid funktsionaalsusi süsteem sisaldab?

Süsteemil on terve rida funktsionaalsusi.
Esiteks, kehtivate piirangute kuvamine: piirkiirus, parkimise keeluala, tasulise parkimise ala, ühesuunaline tänav, mootorsõiduki liiklemiseks keelatud ala.

Teiseks, hoiatusteadete kuvamine: eksimine liiklusnõuete vastu, nagu näiteks lubatud sõidukiiruse ületamine, keelatud kohas parkimine või peatumine, ühesuunalisel tänaval vastassuunas liikumine, aegunud kindlustuspoliis, läbimata tehnoülevaatus jne.

Kolmandaks, erinevad ohuteated: teeandmiskohustusega ristmik või raudteeülesõit, piiratud nähtavusega lõik, lasteasutus ning erakorralised teeolud - libeduse oht, eespool olev ummik jms.

Lisaks annab süsteem raske liiklusõnnetuse kohta automaatse teate edasi häirekeskusesse. Ühtlasi salvestub juhi eelnev tegevus seadme mälusse, et analüüsida liiklusõnnetusele eelnenut.

Ka on võimalik seadme abil parkimistasu arvestada: tasulise parkimise alal rohkem kui 15 minutit seisnud sõiduki andmed salvestatakse ja edastatakse kokkulepitud sagedusega registrisse, mille alusel väljastatakse 1 kord kuus parkimistasu arve.

Kes on eLP puhul kavandatud sihtrühmaks? Liiklusrikkujad ja teised riskirühmad?

Riiklikul tasandil on räägitud peamiselt kahest sihtrühmast: noored juhid vanuses 16-25 eluaastat ning korduvad rikkujad. Kindlustusseltside puhul on kavas esialgu süsteemi juurutada vabatahtlikkuse alusel kõigile, kes seda soovivad.

Milline on riigilt seni saadud tagasiside selle projekti puhul?

Oleme süsteemi tutvustanud paljudele poliitikutele, erinevatele ametiasutustele, ministeeriumitele.

Ütleme nii, et esimene reaktsioon on olnud skeptiline, kuid kui oleme prooviseadmega varustatud autoga sooritanud proovisõidu ja näidanud, kuidas süsteem reaalses elus töötab ning millist kasu see mootorsõidukijuhile pakub, ollakse üldjuhul positiivselt üllatunud ja antakse konstruktiivset tagasisidet.

Samas ollakse ettevaatlikud avaliku arvamuse avaldamise osas, sest rahvale on jäänud mulje nagu tegu oleks nn «Suure Venna» poliitikaga ja et keegi hakkab kedagi pidevalt jälgima või jälitama.

Tegelikkuses see nii ei ole. Mootorsõidukijuhil on vaba voli otsustada: kui liigeldakse eeskujulikult, siis mingisuguseid andmeid ei salvestata ja kedagi ei jälgita.

Kui aga sõidukijuht eirab pikaajaliselt ja järjepidevalt süsteemi poolt antavat abistavat infot, siis lõpuks talletub rikkumine.

Seega igaühel on vaba voli otsustamaks, kas me peame kinni kokkulepitud mängureeglitest või on seadused selleks, et neid rikkuda.

Miks peaks autojuhid tahtma enda masinat eLP'ga varustada?

eLP ei ole mõeldud kellegi karistamiseks. Pigem vastupidi - eLP aitab juhti liikluses paremini orienteeruda ja annab juhile infot kehtivate piirangute jms kohta.

Lisaks on suur tõenäosus, et kui liikleja liikleb eeskujulikult, siis tema kindlustuskulud tulevikus vähenevad. Ehk teisisõnu: liiklejad, kes liiklevad eeskujulikult ei pea enam kinni maksma teiste juhtide poolt põhjustatud kahjusid.

Kui suur on sõidukisse paigaldatava seadme maksumus?

Seadme hinnanguline maksumus sõltuvalt süsteemi funktsionaalsustest, mida soovitakse kasutada. See jääb vahemikku 4000 kuni 6000 krooni.

Kas korduvrikkujatele on projekti kohaselt eesmärgiks süsteemiga liitumine ka kohustuslikuks teha?

Hetkel plaanime lahendusega turule tulla ennekõike vabatahtlikkuse alusel. Korduvrikkujate sunniviisiline süsteemiga liituma panemine nõuab ühelt poolt vastavaid seadusemuudatusi.

Teiselt poolt põhjustab iga sunniviisiline meede negatiivse fooni ja seda me hetkel ei soovi.

Küll aga usume, et kui vabatahtlikkuse alusel oleme saanud lahendusega turule tulla, kogub see aja jooksul piisavalt poolehoidjaid ning korduvrikkujate korralekutsumine läbi eLP süsteemi on tulevikus asja loomulik jätk.

Kas mujal maailmas on samuti töös sarnaseid projekte?

Jah, mujal maailmas on sarnaseid piiratud funktsionaalsustega süsteeme katsetatud ja teatud riikides on midagi sarnast ka kasutusel.

Näiteks Suurbritannias pakuvad osad kindlustusseltsid oma klientidele välja nn «musta kasti», mis salvestab liikleja käitumise erinevates olukordades, muuhulgas ka selle, kui äkiliselt mootorsõidukijuht kiirendab ja pidurdab.

Samas sellist ühtset ja terviklikku ning mootorsõidukijuhti abistavat süsteemi olemas ei ole.