Vaatamata üldiselt heale ja läbimõeldud sisemusele leidub siiski ka negatiivset. Esimeseks puuduseks on panipaikade vähesus, sest kuigi olemas on kaks suurt joogitopsihoidjat ja käetugi on piisava mahutavusega, ei saa sama öelda kindalaeka kohta, kuna sinna saaks paigutada heal juhul vaid mõned pisemad raamatud.
Tüütuks võib muutuda ka autot käivitades kostuv spetsiaalne heliefekt ja raadioekraanil kuvatav ingliskeelne tervitustekst, kuid kindlasti leidub inimesi, kellele sellised asjad just meeldivad.
Salongi viimaseks veaks on aga juhi vaatevälja pärssivad suured piilarid, mille taha võivad peitu jääda eemalt lähenevad sõidukid ja nii tuleb ristmikel vaskpööret tehes olla eriti tähelepanelik.
Mazda 3 sõiduomadustele saab kokkuvõtvalt anda positiivse hinnangu. Vedrustus on parajalt pehme ja summutab kõik teede suuremad ebatasasused. Tänu adekvaatsele roolisüsteemile ja madalale isteasendile on võimalik nautida ka kurvilisi kõrvalteid ning kuigi rool on pisut ülevõimendatud ja ei anna seega nii palju tagasisidet, kui võiks loota, reageerib ta isegi kõige pisematele pööramistele, mistõttu saab kitsastel ja käänulistel tänavatel sõitmisest hea emotsiooni.
Käigud asuvad lähestikku ja nende vahetamine on sportautolik, sest ei piisa käigukangi nõrgast liigutamisest, vaid tuleb kasutada pisut jõudu. Sportliku tunnetuse annab ka piduripedaal, mille vajutamisel aeglustub masin täpselt sel määral, kui võiks oodata.
Proovitud Mazda 3 negatiivsed omadused olid aga eelkõige seotud kapoti all paiknenud 1,6-liitrise ja 77 kW-se bensiinimootoriga, sest kuigi linnasõiduks on 77 kW-st rohkem kui küllalt, võtab kiiruse suurenemine alates 80 km/h pisut aega, seejuures pole erilist vahet, kas sees on neljas või viies käik.