Kodanik Erkki Laaneoks käis Eesti
välja ettepaneku laiendada E-Eestit ka kaubandusse, laiendades ID-kaardile ka pangakaardi omadused ning võttes kasutusele e-ostutšeki.
Kodanik Erkki Laaneoks käis Eesti
välja ettepaneku laiendada E-Eestit ka kaubandusse, laiendades ID-kaardile ka pangakaardi omadused ning võttes kasutusele e-ostutšeki.
Ettepaneku järgi võiks poes saada kaardiga maksmisel kasutada ID-kaarti pangakaardi asemel. «Kodanikul on eelnevalt määratud enda poolt vaikimisi kasutatav pangakonto, kust võetakse raha ostu sooritamiseks,» selgitas Laaneoks. Ostu kinnitamiseks peab inimene sisestama vastava pangakonto parooli. Samuti saaks ID-kaardiga sularaha välja võtta.
Ettepaneku kohaselt võiksid ka kõik kauplused hakata edastama e-ostutšekke, mis peab sisaldama vähemalt kõiki neid andmeid, mis asuvad praegusel pabertšekil. Lisaks saavad poed panna saadetavale e-tšekile kaasa ostetud kaupade kohta kasutusjuhendid ja muu sarnase, kuid reklaam oleks selles keelatud.
«Sellega vähendatakse veelgi tihti asjatut paberikulu (tihti kleebitakse kasutusjuhend eseme peale, mille kättesaamine võib olla vägagi tülikas ja tihti seda liimi ei olegi võimalik täielikult maha saada, samuti võib klient osta ka mitu toodet ja tal on vaja kokku ainult ühte kasutusjuhendit),» põhjendas Laaneoks ettepaneku kasutegureid.
E-tšeki formaatideks pakkus idee esitaja nii e-kirja teel saadetava lihtteksti kui manusena html-, xml- või pdf-kuju.
Ettepaneku kohaselt jääks kliendile õigus soovi korral küsida poes ostu sooritamisel pabertšekki.
Kasu saaks kõik
Laaneoksa hinnangul saaksid pangakaardi ID-kaardiga asendamisest ja e-ostutšekkidele üle minekust kasu praktiliselt kõik osapooled - nii kodanik, riik, poed kui pangad. Eelkõige väheneks kulu paberile, printeritahmale ja muudele sellistele tarvikutele. «Enamasti rändavad ostutšekid, kasutusjuhendid kohe prügikasti,» leidis ta.
Toodete kasutusjuhendid saavad e-kujul olla pikemad ja värskema infoga. Elanikel oleks vaja kaasas kanda vähem eri kaarte ning neil oleks lihtsam teha oma perekonna sisest raamatupidamist otse arvutist saadavate andmete põhjal.
Samuti soodustaks see elektroonilise raha kasutust, mis aitaks vähendada rahapesu ja varimajandust. «Asutuste raamatupidamine muutuks efektiivsemaks, kiiremaks ja usaldusväärsemaks,» tõi idee esitaja esile.
Pankadel väheneksid kulutused kaartide väljastamiseks ja pankadel võib rahaautomaatide ristkasutus muutuda ka lihtsamaks ning soodsamaks.