/nginx/o/2009/09/24/240177t1h7c3d.jpg)
/nginx/o/2008/12/05/101136t1h3bb0.jpg)
Osalusveebis väljakäidud e-ostutšeki ideed peavad igati teostatavaks tulevikusuundumuseks nii kaupmehed, ID-kaardi ekspert kui kassasüsteemide arendaja.
Asjatundjad: e-ostutšekk on vaid aja küsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kodanik Erkki Laaneoks käis Eesti osalusveebis välja ettepaneku võmaldada poes pangakaardi alternatiivina ID-kaardiga maksta ja lasta ostutšekk paberi kulutamise asemel saata kliendile meili teel.
E-tšeki formaatideks pakkus idee esitaja nii e-kirja teel saadetava lihtteksti kui manusena html-, xml- või pdf-kuju. «Sellega vähendatakse veelgi tihti asjatut paberikulu,» põhjendas Laaneoks ettepaneku kasutegureid.
Aja küsimus
«Ma usun, et see on aja küsimus,» ütles Eesti kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai. «Tšekk on ju tarbija jaoks.»
Merilai sõnul ostetakse praegugi näiteks mööblit nii, et inimene saab elektroonilise arve. «Põhimõtteliselt kindlasti liigume sinnapoole, et seda võimalust aina rohkem ja rohkem kasutada,» ütles Merilai.
ID-kaardi lahendustega tegeleva ASi Sertifitseerimiskeskus sertifitseermise valdkonnajuhi Tarvi Martensi hinnangul pole e-ostutšeki idee teostamises midagi võimatut. «See on tehniliselt võimalik, kuid loomulikult tuleb sel juhul kasutada ID-kaardi pin-koodi. Tõepoolest, kaupluste makseterminalid on võimelised kiipkaarti lugema ja põhimõtteliselt see on tarkvara küsimus,» rääkis ta.
Probleemina tõi Martens välja, et kui paljud pangakaardid on rahvusvahelise kehtivusega, siis ID-kaart maksevahendina seda kindlasti ei ole.
Võimekus olemas
Ektaco ASi kassasüsteemide ärisuuna juht Martin Laur ütles samuti, et e-ostutšekk on teostatav, kuid probleemid tekivad just seoses pangandusega. Pangatehingute puhul on tema sõnul vajalik kviitung. Probleeme tekitaks Lauri sõnul ka see, kui makstes peaks hakkama kellegi meiliaadressi sisestama, et talle tšekk saata.
«Meie kliendid on 99 protsendil juhtudest internetiga varustatud,» ütles Laur, viidates, et uus lahendus oleks juba praegu võimalik kasutusele võtta. Samas lisas ta, et kuna alla 300 krooniste ostude puhul tšekki andma ei pea, siis seda paljudes kohtades kliendi soovil ei tehtagi.
Tarvi Martens peab väga heaks mõtteks ka kliendikaardi asendamist ID-kaardiga, mida Apollo raamatupood näiteks ongi juba teinud. «Häda on selles, et kliendikaardi mõte on rohkem logo toppimine rahakotti,» ütles ta, lisades, et tegelikult suudab pood ka praegu kliendistaatuse edukalt ID-kaardi põhjal tuvastada.
«Arvan, et kõik need mõtted väärivad edasiarendamist,» ütles Martens. Tema sõnul pole ID-kaardile piiramatult funktsioonide lisamine mingi probleem. Küsimus on hoopis, kas kaupmehel ikka on vaja inimese isikukoodi teada.