Starman: pandeemia arvutimaailmas sunnib internetiühendust piirama

FOTO: AP / Scanpix

Starmani tehnikadirektor Hanno Liiva kirjutab firma meediablogis, et juba ammu enne seagrippi jõudis viiruste pandeemia arvutite maailma ja see sunnib üha enam piirama klientide internetiühendust.

Hoidmaks ära viiruste levikut ühelt nakatunud arvutilt teistele internetti ühendatud arvutitele, on üks tõhusamaid meetmeid nakatunud arvuti internetiühenduse piiramine kuni ohtliku pahavara eemaldamiseni. Ühenduse piiramine kaitseb tegelikult ka arvutiomanikku küberründajaks saamise või pangakonto tühjendamise eest.

Vahel on klientide reaktsioon väga negatiivne: ei usuta oma arvutis pesitseva ohtliku pahalase olemasolu ning ähvardatakse teenusepakkujat vahetada.

Nakatunud arvutite internetiühenduse piiramist on alustamas ka teised internetiteenuse pakkujad ning viiruste levitaja ei ole seetõttu oodatud üheski võrgus. Teenusepakkujaid teavitab nakatunud arvutitest Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse infoturbeosakond ja nende musta nimekirja satub põhjuseta vaid mõni üksik arvuti aastas.

Saan aru, et vahel on kliendil raske mõista internetiühenduse piiramist, sest arvuti töötab nagu enne. See aga ei tähenda veel, et viirus masinas ei toimetaks. Pahavara loojate eesmärk ongi luua pahalane selliselt, et ei arvutikasutaja ise ega ka viirusetõrjeprogramm teda ei märkaks ning avastamise korral eemaldada ei suudaks. Arvuti võib ka kasutajale täiesti nähtamatult tekitada suurt kahju näiteks viiruseid levitades või mõnda ettevõtet rünnates.

Internetiühenduse piiramine on eeskätt kliendi enda huvides. Tühjaksvarastatud pangakonto või krediitkaart on märksa kulukamad, kui IT-spetsi visiiditasu või vabavarana saadaoleva viirusetõrje paigaldamiseks kuluv aeg. Lisaks muutuvad nakatanud arvutid pahatihti ka viiruse levitajaks, mis võivad näiteks ussviirusega kostitada teisi internetikasutajaid.

Alles hiljuti hakkas Eesti internetiavarustes ringi roomama uss, mis torkas veebilingi automaatselt eestikeelse MSNi vestluse sekka. Lingile klikates saadi suure tõenäosusega enda arvutisse pahalane, mis asus korjama paroole, krediitkaardiandmeid ja muud personaalset infot, mida mustal turul saaks rahaks teha. Samuti sai kurikael nakatunud arvuteid kasutada hüppelauana, mille kaudu kuritegusid sooritada.

Kui inimestel soovitavad tohtrid haigena kodus püsida ja korrapäraselt käsi pesta, siis arvutimaailmas on kätepesuga võrreldavaks operatsioonisüsteemi korrapärane paikamine. Turvaaukude korrapäraseks lappimiseks on mõtet seadistada automaatne uuendus. Paikamisele lisaks on vaja arvutisse personaalset tulemüüri ning automaatselt uuenevat viirustetõrjet ja nuhkvara kaitset.

Need meetmed on küll head, kuid ei kaitse kõige nõrgema lüli eest turvalises arvutikasutuses ehk arvutikasutaja enda eest. Tehnilisi rünnakuid kombineeritakse tavaliselt kergeusklike meelitamisega. Internetis tuleb tavapärasest suurem ettevaatlikus ja paranoia pigem kasuks. Enne tundmatult saatjalt saadud e-kirja manuse avamist lase fail viirusetõrjel üle kontrollida ning küsi enne MSNi vestluses linkidele klikkamist üle, mis lingiga on tegu. Igapäevaseks arvutikasutuseks tee endale konto, millel puuduvad administraatoriõigused. Vista või Windows 7 kasutajatel piisab User Account Control´i seadistamisest kõrge turvatasemega, mis ei lase kasutajat teavitamata tundmatuid programme käivitada ega arvuti konfiguratsiooni muudatusi salvestada.

Lõpetuseks: kui sa ei saa arvutiekraanil olevast teatest aru, siis ei tähenda see, et pead kohe avanenud dialoogiaknas Yes või Next nuppe vajutama. Uuri enne internetis saadaolevat infot ning käi kindlasti ära ka eestikeelsel Arvutikaitse lehel, kus on ka lühike ABC oma arvuti kaitsmiseks.

Tagasi üles