Eesti on IT-sektori konkurentsivõimelt maailmas 23. kohal

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ole Kaasas!» arvutiõppe tund Ülemiste City's.
«Ole Kaasas!» arvutiõppe tund Ülemiste City's. Foto: Liis Treimann.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu (ITL) poolt koostatud IT-sektori käesoleva aasta ülevaatest selgub, et Eesti asub IT-sektori konkurentsivõime indeksi kohaselt maailmas 23. kohal.


Võrreldes eelmise aastaga on Eesti parandanud oma positsiooni ühe koha võrra ning Ida-Euroopa riikide arvestuses hoiab Eesti esimest positsiooni.



Lisaks edestab Eesti ka näiteks Itaaliat ja Hispaaniat. Tabelit juhib USA, millele järgnevad Soome, Rootsi, Kanada, Holland, Suurbritannia, Austraalia ja Taani. Vahetult enne Eestit paiknevad tabelis aga Hong Kong ja Austria.



IT-sektori konkurentsivõime indeksit koostab The Economist Intelligence Unit, IDC.



ITLi juhatuse liikme, MicroLink Eesti juhi Enn Saare sõnul tõi kõnealune uuring taaskord välja Eesti tugevad ja nõrgad kohad infotehnoloogia arendamisel ja kasutuselevõtul.



«Eesti IT-sektori konkurentsivõime paraneb tulevatel aastatel kindlasti kui pöörame rõhku olulistele valdkondadele, mis siiani on piiranud meie konkurentsivõimet,» leidis Saar.



Olulisemateks valdkondadeks on tema sõnul infotehnoloogia alane haridus, kus sektor ootab pikisilmi IT Akadeemia käivitamist.



Teiseks oluliseks valdkonnaks on IT vahendite ja teenuste kättesaadavus ühiskonnas, mis tähendab kvaliteetseid internetiühendusi üle kogu Eesti ja arvutite olemasolu kodudes. Antud valdkonnas jääme me jätkuvalt alla ligi 20 riigile maailmas.



Senisest jõulisemat tegutsemist on vaja ka IT valdkonna teadusarenduses, kus on vaja suurendada investeeringuid, registreerida uusi patente jne.



Kõigele eelpool mainitule on vaja parandada ka ärikeskkonda, mis tõmbaks ligi väliskapitali.



«Eestisse ei ole juba täna mõtet oma uut tehnoloogia-holdingfirmat registreerida, kuna parimaid töötajaid ei saa motiveerida optsioonidega,» tõdes Saar.



Selline optsioonidega motiveerimine on kõikide edukate startup-kultuuride (eriti Silicon Valley) alus.



«Arutuselolev maksumudatus optsioonide maksustamise osas ei aita kindlasti kaasa ärikeskkonna parandamisele.»



Saare hinnangul tõstaks eeltoodud valdkondades oluliste muudatuste elluviimine Eesti IT-sektori konkurentsivõimet märkimisväärselt.



«Meie eelis on see, et me saame ja suudame muudatusi kiiremini ellu viia võrreldes suur-riikidega.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles