/nginx/o/2012/03/12/1007508t1h7bf4.jpg)
/nginx/o/2008/03/28/29319t1ha222.jpg)
IT-visionääri Linnar Viigi sõnul täituvad riigiametid üha enam nn Tiigrihüppe põlvkonnaga, kelle tehtud otsused toovadki kaasa Eesti riigi internetisõbralikumaks muutumise, muuhulgas suhtlusportaalidesse kolimise.
Viik: Tiigrihüppe põlvkond toob riigi Facebooki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tema sõnul tuleb mõelda meie e-riiki arendades esmajoones just sellele, internetipõlvkonnale. Kui ei mõelda, siis imbuvad nad tasapisi Viigi nägemuses nagunii ise ametnikkonda, hakkavad otsuseid tegema ja nende mõtteviis saab valdavaks.
«Kümne aasta pärast domineerib nn Tiigrihüppe põlvkond ehk inimesed, kelle jaoks on internet ja pärismaailm lahutamatu tervik,» rääkis Viik Postimees.ee'le.
IT-visionääri väitel võib märgata Eesti e-riigi senises arengus kahte etappi - kõigepealt kolis info ministeeriumide ja asutuste kodulehtedele, seejärel koondati see kokku suurde riigiportaali, mis aga ei jõudnud samuti piisavalt inimese lähedale.
Inimene tuleb üles otsida
Tema sõnul on praegu oluliseks muutunud hoopis kolmas lähenemine. «E-riigi teenused peavad olema inimese silme all - nende teenuste juures, mida inimesed kasutavad.
Viigi sõnul tähendab see, et info peab inimesele lähemale tulema - arvutisüsteemid võiksid hakata aru saama, kui inimene midagi vajab, ja siis talle seda pakkuma, teiseks tuleb kolida oluline info suhtlusvõrgustikesse.
«Kui inimesed on tõesti Facebooki, Twitteri või Skype aktiivsed kasutajad, siis riigi pakutav info ja teenused peaks ka neisse keskkondadesse jõudma. E-riik peab minema sinna, kus on tema kodanikud.»
Näiteks võiks Viigi sõnul integreerida riikliku tervishoiuinfo Perekooli foorumite või mõne tervisliku toitumise portaaliga.
Riiklikku gripiinfot ei leia
Ta ilmestas seda praegu aktuaalse uue ehk nn seagripi teemaga. Kui toksida Google'i otsingusse sisse sõna «seagripp», siis esimese 50 vastuse sekka ei satu ühtki riiklikku infolehekülge. Viigi sõnul tuleb seepeale küsida, mis kasu on riiklikele lehekülgedele riputatud infost, kui see tavalise inimeseni ei jõua.
Tema väitel on vaid aja küsimus, mil kodanikest hoolivad riigiasutused avastavad näiteks Facebooki, tehes sinna oma kontod. Nii pole mingi ime, kui paari aasta pärast alustab inimene gripi kohta info kogumist, sisestades sealsesse otsingusse sõna «gripp» ning jõudes nii sotsiaalministeeriumi tervishoiu eriküljele ja saades sealt oma küsimustele vastuse.
«Inimesi ei huvita riiklik struktuur ega mingi ministeerium, vaid see, kuidas lahendada konkreetne probleem. Facebookis räägivad sinuga inimesed, kes räägivad asjast, ning sa ei pea ringi seiklema mööda ministeeriumi kodulehti.»
Tema sõnul on oluline, et neis keskkondades edastaksid infot eriala spetsialistid ja riigiasutused, tehes seda asja- ning ajakohaselt.
Viigi väitel peakski paralleelselt kuluefektiivsuse tõstmisega kasvatama e-riigi kasutusmugavust ehk lisaks raha lugemisele üritama olla inimesele meelepärane.
E-riik ka rate.ee'sse
Tema väitel ei peaks riik kartma ka õpilaste seas laialt levinud meelelahutusportaali rate.ee või mängukeskkondade kasutamist, kuid seda tuleks teha läbimõeldult.
«Me peaksime vaatama, kes on selle kasutajad ja milliste teemadega peaksime nende kasutajate juurde jõudma. Seksuaalharidus, interneti ohud, tervislik toitumine, sportimisvõimalused - kindlasti on olemas asju, mida Rate'is teemapõhiselt lahendatakse.»
Tema sõnul oleks täitsa mõeldav, kui näiteks Tervise Arengu Instituut looks endale rate.ee'sse seksuaaltervise teemalise konto ning leitaks aktiivne eestvedaja, kes suudaks kontole hulganisti populaarsust ehk nn feimi koguda.
«Positiivne on näiteks lastekas.ee amatöörlikud, kuid populaarsed Jussi multikad, mille vahendusel tervislikust on lastele adutaval viisil suudetud infot edastada - ja seda toitumisest kunstimuuseumi külastuseni.»
IT-visionäär pakkus välja ka, et ehk on aeg hakata rääkima stereotüüpse tädi Maali kõrval n-ö interneti Jaanist, kes elab ka sageli maal ja on täiesti normaalne inimene, kasutades aga aktiivselt internetti.
«Peame aru andma, et selline stereotüüp nagu tädi Maali on muutunud Eestis selgelt vähemuseks ja interneti Jaan on üha enam muutumas domineerivamaks enamuseks.»
Riik koligu mobiili
Viigi sõnul peab riik ka arvestama, et internet kolib üha enam mobiiltelefonidesse. «Kümne aasta pärast on esmane seade internetiga suhtlemisel mobiil. Mitte telefon tema praegusel kujul, vaid kaasas kantav mobiilne seade.»
See tähendab tema väitel muuseas, et inimesed saavad riigiga palju rutem kontakteeruda kui varem. «Kui ma tahan praegu valitsusega mingit asja ajada, lähen asutusse järjekorda või login arvutisse ja saadan e-kirja. Viie aasta pärast on aga mõttest tegusemiseni vaid see takistus, kui kiiresti käsi taskusse selle seadme järele liigub.»
Valitsus peab Viigi sõnul arvestama ka, et tal tekib võimalus suhelda inimestega ööpäevaringselt, kuid teisalt ka, et niisuguseid võimalusi üle ei ekspluateeritaks.