Proovisõit: Kia Sorento

Kia Sorento. Foto: Carcomparing.eu

2002. aastal astus Kia julge sammu, sest väikeautode valmistajana tuntud firma tuli turule Sorentoga, millega hakati püüdma neid kliente, kes olid huvitatud suure maasturi soetamisest. Sorento uut mudelit testis Carcomparing.eu.

Võrreldes eelmise mudeliga, mis oli tagasihoidlik ja silmatorkamatu, on uus Sorento oma sportliku ja modernse välisilmega märgatav edasiminek. Esilaternad pole enam suured ega pisut igavavõitu, vaid kitsad ja agressiivsed ning meenutavad veidi Honda Accordi omi. Tähelepanu tõmbavad ka uutele Kiadele omane kroomitud iluvõre ja rõhutatult teravad jooned kapotil. Tagaosas ei jää märkamata numbrimärgi kohal asuv lai kroomliist, kaarduv tagaaken ja tuled, mis meenutavad sisemise mustri poolest telliskivimüüri, kuna ristkülikud on asetatud üksteise kohale ritta. Ülejäänud välisilmet mõjutavatest teguritest tasub mainida standardvarustuses olevaid hõbedasi uksekäepidemeid, küljepeeglites leiduvaid suunatulesid, katusereelinguid ja valuvelgi.

Interjöör

Sorento interjööris on palju tarvitatud plastikut, kuid sellele vaatamata jätab salong luksusliku mulje. Kroomi on kasutatud maitsekalt näiteks silindriliste armatuurlauanäidikute juures, mõnede nuppude äärtel ja joogitopsihoidjate servades. Keskkonsooli kohta saab öelda kiidusõnu, kuna see on hästi läbimõeldud nii kasutuslihtsuselt kui ka kujunduselt. Olulisematest detailidest, mis muudavad Sorento salongis istumise meeldivaks, väärivad märkimist nahkrool ja käigukanginupp, hallid metallist pedaalid, mõned musta läikega nupud, kuid kõige olulisemaks võib pidada puitdekooriga iluliiste, mis jätavad tõeliselt kalli auto mulje. Valides kahest varustustasemest parema, saab standardis veel ka nahksisu ja sel juhul on Kia logo roolil nägemata raske uskuda, et tegu pole mõne Saksa luksusmaasturiga.

Interjööris leidub siiski ka negatiivset. Näiteks on raadiotabloo värvilahenduselt üleni punane ja tundub seetõttu pisut odav. Ruumi on ohtralt nii ees kui ka tagumises istmereas, kuid juhul, kui tagaistuja põlved peaksid ulatuma vastu esiistet võivad need mõne aja pärast valulikeks muutuda, kuna on surutud vastu plastmassi. Peab siiski tunnistama, et viimast juhtub harva, kuna jalaruumi jääb tõenäoliselt alati üle. Soovi korral saab Sorentole tellida kolmanda istmerea ja nii sobib see auto ka suurtele peredele.

Mootor ja sõit

Sorentole pakutakse kahte erinevat jõuallikat, üks neist on 2,4-liitrine bensiinimootor, teine 2,2-liitrine diisel. Prooviauto kapoti all asetses viimane ja see mootor demonstreerib ilmekalt Kia inseneride võimekust. Nimelt on suudetud mainitud jõuallikast välja pigistada tervelt 145 kW. Ökonoomsusnäitajad pole seejuures sugugi mitte kehvad, kuna kombineeritud kütusekuluks märgib tehas vaid 6,6 või 7,4 l/100 km, olenevalt sellest, kas tegu on manuaal-või automaatkäigukastiga.

Võimas mootor on Sorento puhul oluline, sest kuigi uus mudel on eelmisest tunduvalt kergem, kaalub ta siiski ligi 1,9 tonni. Juht suurest massist õnneks mingit aimu ei saa, kuna kurve läbides kaldub kere vähe ja piduripedaalile vajutades peatub auto kiiresti. Muljetavaldavad on juhitavus ja heast mootorist tingitud võime sooritada nobedaid möödasõite. Maanteel gaasipedaali põhja surudes on automaatkäigukastist tekkiv viivitus minimaalne ja lühikese aja jooksul hakkab spidomeeter näitama paarikümne kilomeetri võrra suuremat kiirust. Juhitavuse poolest võiks arvata, et kuna tegu on suure maasturiga, käitub Sorento kurvides laisalt ja et roolitunnetus jätab soovida, kuid tegelikult pole olukord sugugi selline. Kurve saab läbida tempokalt ja rool annab head tagasisidet, mistõttu omab juht täielikku kontrolli toimuva üle.

Esile tasub tuua ka heliisolatsiooni, sest kuigi kiirendustel kostub interjööri pisut mootorimüra, jääb maanteesõidul salong piisavalt vaikseks ja kaaslastega kõnelemiseks pole tarvis häält tõsta.

Maasturile omaselt on Sorento neljarattaveoline, kuid seda vaid keerulistes teeoludes, enamjaolt on tegu esirattaveolise autoga. Kasutusjuhendis tunnistatakse, et masin loodi põhiliselt tavateedel sõitmiseks, kuid salongis viitavad kaks nuppu selgelt faktile, et hätta ei jää Sorento ka maastikul. Üks neist kujutab auto telgi koos kirjaga «Lock» ja teine sõidukit kallakult laskumas. Vajutades esimesele nupule garanteeritakse nelikveo abil parim võimalik haardumine maapinnaga, kasulikuks osutub see näiteks mäkketõusul või sõites mudasel teel. Kiirus peab seejuures olema alla 40 km/h, vastasel juhul lakkab süsteemi töö automaatselt. Teise lüliti puhul on loomulikult tegu mägipiduriga, mis võimaldab järskudest nõlvadest laskudes kontsentreeruda juhil vaid rooli keeramisele, kuna auto hoiab kiirust alla 8 km/h.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et Kia Sorento ületab kõiki ootusi ja üllatab positiivselt. Välimuselt on auto esinduslik, sisemuselt luksuslik, lisaks veel heade juhtimisomadustega ja loomulikult suurepärase diiselmootoriga. Standardvarustuse nimekiri sisaldab praktiliselt kõike, mida võiks soovida, alustades tagurdamisandurist ja vihmasensoritest ning lõpetades püsikiirusehoidjaga. Sorento hinnad algavad 439 900 kroonist, mille eest saab soetada 2.4-liitrise bensiinimootoriga mudeli. Prooviauto hind oli 509 900 krooni ja võttes arvesse varustuse, mootori, ruumikuse ning viie aasta pikkuse läbisõidupiiranguta garantii on see igati ahvatlev pakkumine.