Libedasõidu ilmumine algõppesse lööb tulevaste juhtide rahakoti pihta

Libedasõidu harjutamine looduslikul jäärajal Äksis Saadjärvel.

FOTO: Margus Ansu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelnõu lisab libedasõidu lisaks lõppastme koolitusele ka põhiõppesse ning see tõstab õpilaste jaoks ilmselt hinda.

Vastavalt 2012. aastal kehtima hakkava määruse eelnõule peab B-kategooria ja B1-alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust taotlev inimene harjutama libedasõitu juba algastme koolituses. Ette on nähtud libedasõidu riskivältimise harjutusi vähemalt kaks sõidukorda ehk kaks korda 25 minutit. Minimaalselt ette nähtud sõidukordade arv tõuseb sellega seoses 40-lt 42-le.

«Alati räägitakse, et kuidas noor juht saab juhiloa nii, et pole libedal teel käinud. Nüüd panime algõppesse kaks libedasõidu korda, et inimene tunnetaks sellist olukorda juba autokoolis,» selgitas üks eelnõu koostajatest, maanteeameti eksamiosakonna juhataja Toivo Kangur.

Ka eelnõu seletuskiri rõhutab, et libedasõidu õppimine alles tükk aega pärast juhiloa saamist võib mõjutada Eesti liiklusohutust negatiivselt, sest geograafilise asendi tõttu on meil ilma- ja teeolud talvisel perioodil küllaltki muutuvad.

Toivo Kangur kinnitas, et B-kategooria juhi lõppastme koolituses ei muutu midagi - harjutatakse liberajal, õpetatakse keskkonnasäästlikku sõiduviisi ning tehakse riskivältimise koolitus. 

Autokool toetab 

Tartu Raatuse autokooli juht Tiit Ilves ütles, et libedasõidu juba algõppesse toov muudatud on teretulnud ja vajalik. Samas märkis ta, et siin tekib küsimus, kellele sellest kui palju kasu on. «Neile, kes ennast roolis kindlalt tunnevad, on sellest kindlasti tulu, aga neile, kes hädavaevu hakkama saavad, on üsna ükskõik,» selgitas ta.

«Autokoolidel teeb see elu muidugi keerulisemaks ja õpilastele hinna kallimaks, sest neil tuleb kinni maksta ka libedaraja koolitus,» ütles Ilves. «Liberadasid valdavad Eestis praktiliselt kaks firmat ja nad küsivad seda hinda, mis neile pähe tuleb.» Eestis on kolm tehislikku liberada: OÜ Autosõit omab liberada Tallinnas ja Tartus ning Aide autokool Pärnus.

Elude säästmine 

Toivo Kangur märkis, et libedasõidu harjutamist võimaldavad vahendid on küll kulukad, aga inimelud on olulisemad. «Selle pealt ei tasu kokku hoida,» rõhutas ta. «On paha, kui inimesel tekib libedatunnetus esmakordselt alles liikluses.» Kanguri sõnul saab talvel vabalt ära kasutada ka looduslikku libedust.

«Nende looduslike liberadadega on talvel nagu ta on,» ütles Tiit Ilves. «Me võime selle libeda platsi ju tekitada, aga järgmisel päeval on sula ja oleme oma ressurssi lihtsalt raisanud.» Seega pole Ilvese hinnangul sellest soovitusest suuremat kasu. Libedate kummidega märjal asfaltil sõitmine ei anna tema sõnul aga õiget efekti.

Ilvese sõnul võiks Eestisse teha sellise liberaja, kus igaüks saaks ise oma raha eest harjutamas käia. «Ma usun, et neid harjutajaid oleks rohkesti ja tänavatel paarutamine jääks vähemaks,» ütles Ilves.

Rohkem maanteesõitu 

Eelnõuga suurendatakse ka maanteesõidu osakaalu. Praeguse kahe sõidukorra asemel peab iga õpilane sõitma asulavälisel teel vähemalt neli sõidukorda või rohkem. Toivo Kanguri sõnul suurendati maanteesõidu mahtu platsiharjutuste jaoks mõeldud aja arvelt. Ta rõhutas, et tegu on miinimummahtudega ning see ei tähenda, et inimesed vähem õpiksid.

Suurema rõhu maanteesõidu harjutamisele tingisid Kanguri sõnul mitmed noorte juhtidega asulavälisel teel juhtunud rasked liiklusõnnetused. Teisalt näitas maanteeameti sõidueksami vigade analüüs, et juhikandidaadid tegid sageli tõsiseid eksimusi just maanteel. «Ma loodan, et see parandab meie liikluskultuuri,» ütles Kangur.

Sõidueksami korraldust ega nõudeid muudatused Kanguri sõnul ei mõjuta.

Loe ka neid

Tagasi üles