Suurbritannias toimuval haridustehnoloogia konverentsil BETT tõdeti, et koolid peaksid kaasaegse hariduse andmiseks õppetöösse kaasama moodsa tehnika võimalusi nagu sülearvutid, internet, videomängud ja suhtlusvõrgustikud.
Moodne õppetöö tähendab arvuteid, mänge ja suhtlusvõrgustikke
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
14. jaanuar 2010, 15:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
BETTil kõnelnud ja oma karjääri jooksul mitmete riikide valitsusi nõustanud haridusekspert professor Stephen Heppell nentis, et kaasaegse tehnika suhtes avatud koolide ja ikka veel 19. sajandi praktikat jätkavate koolide vahel on tekkimas üha suuremad lõhed. Viimaste sekka kuuluvad näiteks sellised õppeasutused, mis ei luba lastel kasutada mobiiltelefone ega suhtlusvõrgustikke, kirjutas BBC.
«Mõistlikud koolid panevad mobiilse tehnoloogia enda kasuks tööle seades sisse telefoninumbri, kuhu saaks teatada probleemidest nagu kiusamine, ja julgustades õpilasi sõnumite teel üksteisega mõtteid vahetama,» tõi professor paar näidet moodsa tehnika kasutamisest koolielus.
Heppelli arvates tuleks koolihariduse kaasajastamiseks teha radikaalseid, kuid lihtsaid muudatusi. Minevikku peaks jätma lühikesteks ainetundideks jaotatud koolipäevad ning õpilastele peaks andma rohkem vabadust ja vastutust. Selliste uuenduste juures oleks üheks võtmeteguriks nende vahendite õppetöösse kaasamine, mida õpilased juba väljaspool koolitunde kasutavad.
Kiibitootja Intel poolt tehtud rahvusvahelisest õpetajate küsitlusest selgus, et pedagoogid on moodsa tehnika kaasamise vajadust mõistnud. Küsitluses osales õpetajaid 15 riigist ja 98 protsenti neist vastas, et tehnika on õpilaste ettevalmistamisel tööturule sisenemiseks kriitilise tähtsusega. Samas oli kolm neljandikku arvamusel, et valitsused ei ole selles vallas piisavalt tegutsenud.