/nginx/o/2008/09/30/78298t1he95d.jpg)
Äsjasest Euroopa Liidus läbi viidud uurimusest selgus, et 50 protsenti teismelistest avaldab veebis oma isikuandmeid.
Paljud teismelised avaldavad veebis oma isikuandmeid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kui tahame, et lapsed enne postitamist mõtleksid, peavad suhtlusvõrke haldavad ettevõtjad panema üles õige teabe, kasutades õiget keelt,» ütles ELi infoühiskonna ja meedia volinik Viviane Reding ja lisas, et ehkki ettevõtjad on teinud edusamme, on tööd endiselt palju.
«Alaealiste profiilid tuleb vaikimisi seada eraelu puutumatust tagavaks ning küsimused või teated kuritarvitamise kohta peavad saama kiire ja asjakohase vastuse. Internet on meie lastele eluliselt vajalik ning selle turvaliseks muutmise eest vastutavad kõik,» sõnas ta.
Euroopa Komisjon avaldas täna aruande eelmisel aastal turvalisemate suhtlusvõrkude põhimõtetega liitunud 20 ettevõtte edusammudest ning leidis, et teha tuleks veelgi enam. Analüüsitud suhtluskeskkondade seas on ka Eestis populaarsed keskkonnad nagu Rate.ee, Facebook, YouTube, Windows Live ja Flickr.
Enamik neist ettevõtjatest on muutnud lihtsamaks eraelu puutumatust tagavate seadete muutmise, kasutajate blokeerimise või soovimatute kommentaaride ja sisu kustutamise. Samas teevad vaid vähem kui pooled (40 protsenti) suhtlusvõrke haldavad ettevõtjad alla 18-aastaste kasutajate profiilid nähtavaks ainult nende sõpradele ning ainult üks kolmandik vastas kasutajatele, kes palusid abi. 11 suhtlusvõrku 22st on muutnud võimatuks alaealiste isikuandmete leidmise otsingumootorite abil.
Lapsevanemad ei tunne huvi
Sotsiaalministeeriumi teatel on siinsetel lastel ja noortel väga hea ligipääs arvutile ja internetile ning nad kasutavad internetti omavaheliseks suhtlemiseks, veebipõhiste mängude mängimiseks, erinevates suhtluskeskkondades liiklemiseks ja ka koolitööde tegemiseks. Samal ajal on Eesti 12-17aastased noored esirinnas ka oma riskikäitumisega internetis.
Võrreldes teiste Euroopa riikide lapsevanematega iseloomustab meie lapsevanemaid aga üsna ükskõikne suhtumine oma laste internetikasutusse.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul näitavad uuringud, et vanemad jätavad liiga kergekäeliselt interneti üksnes laste pärusmaaks. «Lapsevanemad võiksid palju rohkem huvi tunda selle vastu, mida laps virtuaalmaailmas teeb ja kogeb. Kui täna tunneb vanem huvi selle vastu, kuidas läks koolis või trennis, siis samamoodi võiks küsida, mida laps internetis toimetas,» ütles Pevkur.
Täna tähistatakse turvalisema interneti päeva Euroopas ja veel enam kui 60 riigis mujal maailmas.